Teadlikult uinumine

  Teadlikult uinumine on huvitav protsess mille jälgimiseks, ei tohi olla liialt väsinud, vastasel juhul jääd magama ja kaotad võimaluse kogu protsessi jälgida. Selleks on vaja võtta mugav asend, sulgeda silmad ja lasta aegamisi tekkivatel kujutluspiltidel oma silme ees liikuda, olles samal ajal täiesti teadlik. Mõne aja möödudes võid mänguliselt haarata mõnest meeldivast kujutluspildist või episoodist, hoida seda oma tähelepanu keskpunktis ning järgneda sellele. Hetkekski ei tohi selles protsessis kaotada teadlikkust, muidu võib juhtuda, et see läheb sujuvalt üle ebateadlikuks uneks. Pea kogu aeg meeles, et see on uni, millesse sa sisened.

Juhuks, kui mõnel võib sellest abi olla, lisan siia ka Tiibeti meetodi teadlikku unenägemisse sisenemiseks:

  

1. Heida pikali ja keskenda tahe säilitama teadlikkust unenägemisest unenäoseisundisse sisenemise ajal.

  2. Keera küljele, põlved kergelt konksus.

  3. Hoia käsi, peopesad koos, lõua all, nii et sõrmeotsad puudutavad vasakut põske.

  4. Kujusta helendavat sinist lootosõit oma kurgus. Näe kuidas õis aeglaselt avaneb, kuni see on täiesti lahti.

  5. Kui lilleõis avaneb, kujusta selle keskele hiilgav valge valgus. Kui keskendud valgusele, kuuled oma sisemise kuulmise abil kõlamas "ivasilpi" AUM.

  6. Jätka piltkujutlusele ja helile keskendumist. Ära muuda asendit ega nõrgenda otsustavust püsida täisteadvusel - kuni tekivad uued kujutlused ning sa mõistad, et näed und.

  

  Kui sa juba mõistad et oled jõudnud uneilma, siis võid esmalt paluda omale kaitset ning edasi juba teha oma esimesi katsetusi unevallas. Võid proovida lendamist ja erinevate paikade külastamist. Lase oma sisetundel ennast juhtida, et avastada uneilma kõiki maagilisi võimalusi ja erinevaid valdkondi. Selles uudses seisundis, kui sa oma uutest muljetest nii lummatud oled, võib juhtuda, et libised teadlikust unest välja, aga sellepärast ei maksa kohe meelt heita, sest uusi võimalusi katsetusteks on meil piisavalt, kui mitte öelda et igal ööl.

  Toon näitena ühe oma teadlikest uinumistest:

Jälle nagu alati, varahommikul peale esimest ärkamist, kui olin ööga suurema väsimuse välja puhanud, alustasin oma teadliku uinumisega. Kõigepealt kinnitasin endale mõttes mitmeid kordi, et säilitan uinudes oma teadlikkuse. Sulgesin silmad ja hakkasin jälgima mõne hetke pärast ilmuvaid kujutluspilte, mis vaimusilmas ilmusid ja hajusid. Nägin erinevaid unenäomaastikke, linnu, tänavaid ja inimesi, kuni ühel hetkel paelus mind üks kujutluspilt liikuva rongi aknast perroonile. Keskendusin sellele pildile ja sisenesin teadlikult sellesse rongivagunisse. Vaatasin enda ümber ringi ja märkasin, et vagun on täiesti tühi ja heitsin siis pilgu uuesti rongiaknast välja. Nägin rongi aeglaselt perroonist möödumas, kus kõndisid mõned inimesed. Ma ei saanud esialgu aru, kas rong on peatumas või võtab alles hoogu, et jaamast välja sõita. Igatahes polnud mul soovi järgmisesse jaama sõita ja ma otsustasin otse läbi akna välja lennata. Just siis, kui ma olin aknast välja lennanud, märkasin, et rong siiski peatus ning reisijad hakkasid rongi ustest väljuma. Kõik inimesed kõndisid perroonil, ainult mina lendasin nende vahel ja märkasin äkki üllatusega, et keegi minu seljataga samuti lendab inimeste vahel. Keegi ei osutanud mulle tähelepanu (ka see teine lendaja) ja ma otsustasin edasi jaamahoone suunas liikuda. Trepi juures laskusin maha ja hakkasin trepist üles suurde jaamahoonesse kõndima. Terve selle unenäo jooksul ei kaotanud ma teadlikkust ja kõik mu avastusretked ja kohtumised toimusid selle jaamahoone ümbruses ja sees.

  Siinkohal lõpetan Robert Mossi sõnadega, raamatust "Teadlik unenägemine":
  "Enesekindluse ja oskuste arenedes koged, et sa mitte ainult ei saa unemaastiku kindlatesse paikadesse naasta, vaid võid seal ka kokkulepitult teiste inimestega kohtuda, nii unenäokaaslaste, kui ärkvelelu partneritega, kellega saate koos lõbutseda ja seigelda. Üha teadlikumaks unenägijaks saades tood sa avarama teadvuse annid ka oma argiellu kaasa, mis on samuti unenägu. Teadliku unenägemise kaudu õpid jälgima oma meele sisu ja seisma oma tavaisiksusest väljaspool. Kui suudad seista väljaspool oma argireaalsuse isiksust, siis saad seda ka muuta."

Tervendavad unenäod

 

  Tervendavad unenäod võivad sisaldada erinevaid unenäosümboleid - puhtas vees ujumine, värske piima joomine, metslooma või vaenlasega võideldes võitmine, ravimi söömine, ravimtaimede nägemine või kasutamine jne.
  Rohkem kui kümme aastat tagasi nägin tavalises ebateadlikus unes, et kõndisin mööda teed, mis kulges ilusate roheliste väljade vahel. Kõndisin ja vaatasin võlutult ümbrust, liblikad lendasid, putukad sumisesid ja erivärvi põllulilled õitsesid. Järsku märkasin tee ääres suurt kivi kuhu keegi teeline oli istunud jalgu puhkama. See oli üks vanem naisterahvas. Lähemale jõudes tundsin selles naises ära Kaika Laine. Ta vaatas mind, aga ei öelnud sõnagi. Niimoodi üksteist hetke vaikides vaadanud, otsustasin edasi minna. Tee viis kaugusse ja käia oli veel palju, aga mind lummasid kõige rohkem tee ääres heinamaal kasvavad ja õitsevad taimed, mis oma magusa lõhnaga putukaid ja liblikaid hullutasid.
  Selle une kaudu näitas mu sisemine teejuht mulle teed ravimtaimede maailma. Juba väikese lapsena armastasin ma ravimtaimi korjata ja kuivatada. Esialgu küll sellised taimi, mida ma tundsin: pärnaõied, raudrohi ja kummel. Peale seda unenägu otsustasin ma aga ravimtaimi rohkem uurida ja neid paremini tundma õppida. Unenäod olid mulle alati teejuhiks, millist ravimtaime korjata ja kasutada. Erinevatel eluetappidel olen saanud mitmeid unenäsoovitusi mõne ravimtaime osas. Tavaliselt näen ma mõnd ravimtaime unes ja peale sellist unenägu teen sama taimega läbi tee kuuri (1-2 nädalat 2 tassi päevas). Tulemus on olnud positiivne ja tervendav. Selliseid unenäovihjeid tasub alati hea soovitusena võtta.

  Teadlikus unes on aga olukorrad hoopis soodsamad. Sa võid vaimsel teejuhil või õpetajal omale tervendust paluda. Just selline tervendamise kogemus sai mulle osaks umbes kuu aega tagasi:
 Hommikul vara ärgates ja uuesti uinudes, taipasin üsna varsti, et olen unenäos. Olin juba ammu tahtnud teadlikus unenäos kohtuda mõne vaimse õpetajaga ja nii ma otsustasin kindluse mõttes paluda seda kohtumist otse Loojalt. Tegin palve Loojale ja kohe peale seda ilmus mu ette inimkuju. Lähemalt vaadates osutus see vanaks meheks, kellel on pikk mitme kihiline arhailine rüü, hallid lühikeseks pöetud juuksed ja habe. Küsisin temalt pikema sissejuhatuseta:
  "Kas sa oled minu õpetaja?"
  "Ma ei ole sinu õpetaja, ma vastan kõigi abivajajate kutsele," vastas ta naeratades.
(Siin ma rõhutan uuesti taotluse või palve täpse sõnastuse tähtsusel! Kuna ma ei täpsustanud palves millise õpetajaga soovin kohtuda, siis ilmus õpetaja, kes vastab kõikide palvetele.)
  "Kas sa võiksid mind haigusest tervendada?" esitasin talle oma pikaajalise haiguse kohta palve.
Ta astus mulle lähemale ja asetas käe kõritšakrale (haiguse kolle), mille peale ma tundsin tugevat surinat ja nagu elektrilööki, mis mind pikali paiskas. Kui ma püsti tõusin, siis märkasin, et ka see õpetaja oli energialöögist pikali kukkunud. Läksin talle ruttu lähemale, et teda üles aidata. Ta naeratas ja ütles mulle:
  "Tavaliselt niimoodi ei tehta, aga kuna sa palusid, siis ma aitasin sind! Energiat, ei võeta vaid antakse. Energia võtmine on halb aga andmine on hea."
  Selline mõistukõne ajas mind esialgu segadusse. Ma ei saanud kohe aru, mis ta sellega täpselt öelda tahtis. Kuna ma just ise võtsin temalt energiat, siis kartsin, et äkki olin seoses sellega midagi valesti teinud. Natuke tema sõnade üle juureldes sain öeldust niimoodi aru, et kui energia andmine-võtmine on vabatahtlik, siis on see hea. Halb on see siis, kui keegi võtab teiselt energiat vastu tema tahet või sajaja, nagu pahalased ja energiavampiirid teevad!
  Edasi võttis õpetaja sealt samast, meie lähedalt maast ühe plastikpudeli, mis oli vett täis ja näitas seda mulle:
  "Sa oled nüüd nagu see pudel, mis on vett täis. Enne oli see tühi, aga nüüd on täis!"
Olin sellele õpetajale väga tänulik ja tahtsin teda ka tänada, aga libisesin enne unenäost välja. Üles ärgates tundsin, et kogu mu keha suriseb ja mul oli tohutult energiat, mida ma varem pole kunagi tundnud.
  Teadliku une praktiseerijatele soovitan kindlasti tervendavat kogemust taotleda!

Unerännak vaimuilmas

 Olen tihti unes rännanud vaimuilma erinevates paikades, kus hinged elavad, õpivad ja aega veedavad. Panen siia lühidalt kirja teadliku une kogemuse ühes hingede õppeasutuses.
  Satun teadlikus unes ühte kummalisse maailma või õigemini linna. Linna keskuses asub suur valge, sammastega hoone. Väliselt meenutab see hoone Vana-Kreeka templit. Hoone ümber

on linnaosa, mida piirab kaugemal valgete pilvede moodi udumass. Jääb mulje, et väike linnake on suure pilve peale ehitatud. Vaatan huviga ümbrust, linn nagu linn ikka, ainult et tänavad on valdavalt tühjad, ei ole autosid ega inimesi. Lähen suure hoone poole, mille ümber liigub rohkem inimesi. Hoonesse sisenedes märkan avarat sisehalli, mille keskelt viib ülevalt kaheks hargnev lai valge trepp teisele korrusele. Trepi kõrgemale astmele on ennast sisse seadnud diskor oma puldiga ja ruumi täidab muusika ja tantsivad noored. See on nagu mingi tutvumispeo moodi üritus. Märkan teiste hulgas ühte blondi valges riietuses naisterahvast, kes mind vaatab. Tunnen temaga tugevat sisemist sidet ning ma lähen tema juurde ja küsin:
  "Kas sa oled minu kaitseingel?"
  "Jah, olen küll," noogutab ta mulle peaga ja naeratab.
Ta hakkab mulle maja tutvustama ning juhib mind sisehallist edasi ühte ruumi, mille üks sein koosneb peeglitest. See ruum meenutab balletisaali, ometi on sellel ruumil hoopis teine ülesanne. Selle peegelseina ees seistes näen ma kõiki oma eelmiste elude kehastusi. Olen olnud nii blond kui brünett, nii musta- kui valgenahaline naine. Saan aru, et minu maapealne ülesanne on õppida naiseks olemist. Keha on õppevahend maa peal, nii nagu õpik on õpilase õppevahend koolis. Nii nagu õpilasel on palju erinevaid õpikuid ja tööraamatuid paljude erinevate õppeainete omandamiseks, on ka hingel palju erinevaid elusid erinevate õppetundide omandamiseks.
  Edasi juhatab kaitseingel mind järgmisesse ruumi. See on suur söögisaal, kus on rikkalik ja hõrk toiduvalik. Istun teiste hulka söögilauda. Minu kõrval olev naine teatab mulle, et ta on taimetoitlane. Olen selle üle väga üllatunud, sest hingemaailma toit koosneb kõik ühest ja samast energiast, nii et vahet pole mida süüa, kas taimetoitu, lihatoitu või üldse mitte midagi süüa.
  "Mis vahet sel on mida siin süüa, sest kogu see toit on tegelikult ju kujutluse vili," ütlen oma arvamuse välja.
  "On küll vahet," ütleb kaitseingel mulle naeratades,"sest, see mida sa oled harjunud vaimuilmas sööma, seda hakkad sa ka maa peale sündides eelistama."
  Edasi läheme koos kaitseingliga ruumi kus õpitakse mõttejõul oma keha muutma. Üritan oma keha pikemaks venitada ja siis jälle vastupidi paksemaks, mis väga hästi ei õnnestu. Lõpuks ütleb kaitseingel, et see oskus polegi nii oluline, kuna see on vaid väline ja illusoorne.
  Sellest ruumist väljudes märkan äkki mingit noormeest, kes kõnnib mul kogu aeg sabas. Kaitseingel ütleb talle viisakalt:
  "Sa ei tohi siin olla, ma palun sul siit lahkuda!"
Ma ei saa aru mis toimub, miks mu kaitseingel sellel noormehel lahkuda palub? Astun noormehele lähemale ja näen äkki, et tema inimliku kuju alt hakkab välja kumama hõõguv punane nahk. See on tegelikult üks pahalane, kes on ennast tavaliseks noormeheks muutnud. Ta ei taha ära minna ja eirab kaitseingli palvet. Mul hakkab temast kahju ja ma sosistan talle kõrva:
  "Sa arvad, et sa oled deemon ja sellepärast sa seda oledki, aga tegelikult on meil võimalik valida. Me kõik oleme tegelikult Looja loodud valgusolendid ja me saame valida kes me olla tahame."
Ta jääb mu juttu kuulama ja muutub järsku sõnakuulelikuks, naeratab ning läheb välisuksest välja. Märkan, et temaga koos läheb välja veel üks pahalane keda ma enne ei märganud (arvatavasti oli nähtamatu).
  Läheme sealt edasi järgmisse ruumi. See on suur meditatsiooni ruum, kus inimesed istuvad siin-seal põrandal lootoseasendis ja mediteerivad. Saan selles ruumis isikliku õppetunni, mida ei hakka siin täpsemalt kirjeldama. Peale seda tahan hoonest lahkuda, et seda ümbritsevat linna lähemalt uurida, kuid mind hoiatatakse, et väljas liiguvad deemonid, kes võivad mind rünnata. Pahalased on vaimuilmas lindpriid, kes teatud kohtadesse ei või minna, aga muu vaimuilm on neile vaba. Niikaua kuni nad ei soovi areneda on nad nagu koolist poppi tegevad õpilased, kes on kuritegelikule teele läinud. Võtan selle riski ja lähen siiski hoonest välja, aga ei saa kuigi pikalt mööda tänavat minna, kui juba üks ebameeldiva välimusega pahalane tahab mulle kallale tulla. Õnneks tuleb keegi (üks kaitseinglitest) mulle appi ja tirib selle tegelase minust eemale. Linnaga ma aga kahjuks tutvuda ei jõuagi, sest libisen õige pea teadlikust unenäost välja.

Kuidas terasid sõkaldest eraldada

  Kui sa alustad vaimset teed, siis vajad sa kindlasti õpetust ja juhatust. Siin on aga suur risk sattuda vale õpetaja võrku, nagu minuga juhtus. Maises maailmas on väga raske vahet teha, kas tegemist on vaimse õpetaja või osava manipulaatoriga. Mina tundsin pikka aega huvi ühe India guru õpetuste vastu ja seega sidusin ennast vaimselt ka selle guruga. Õnneks näidati mulle üsna varsti unenäos kes ta tegelikult on. Pealtnäha tore ja võimekas guru osutus tulnukhingeks, kelle eesmärgiks on tõmmata enda mõjusfääri nii palju inimesi kui võimalik, et elada nende armastuse energiast. Samasugust pettumust valmistas ka teine kuulus India guru, kelle tegeliku olemuse ma teadlikus unes paljastasin. Tema osutus labaseks fakiiriks, kelle eesmärk jäigi mulle ebaselgeks, sest kui ma olin ta tegeliku näo paljastanud, põgenes ta kabuhirmus nagu teolt tabatud varas.
  Unenägudes on nii mõndagi huvitavat selgunud ka Eesti vaimsete suurkujude kohta. Üks tuntud vanem proua on seotud mitte just väga heatahtlike tulnukatega, kes talle valeinformatsiooni annavad ja on sellega teda ka juba korra väga piinlikku olukorda asetanud. Pahatahtlike vaimolendite ja tulnukate valeinformatsiooni võrgus olevaid sensitiive ja vaimuliidreid on meil kahjuks päris palju. Mind lihtsalt hämmastab see kui kergesti inimesed jäävad uskuma kõike seda, mis tuleb pendli, automaatkirja, kanalduse, tarokaardite või mõne muu abivahendi vahendusel, ilma igasuguse võimaluseta seda infoallikat kontrollida. Mõni kanaldab peainglite sõnumeid, aga on ta ikka kindel, et tegu on peainglitega? Mõni usaldab pendlit otsuste tegemisel, aga on ta ikka teadlik kes seda infot edastab? Inimesed usaldavad pimesi kusagilt tulevat infot ja kirjutavad kohe raamatu või hakkavad teisi inimesi nõustama. Olen näinud ühe sellise nõustaja kohta väga huvitavat unenägu:
  Vaimne nõustaja kelle ees istub umbes kümmekond õpilast seisab oma õpilaste ees püsti. Õpilaste ja tema vahel on suur uduvall mida vaimne nõustaja nagu dirigent käeviibutustega liigutab. Õpilased istuvad tema ees transis, silmad kinni. Lõpuks kaob see vaimne nõustaja ise paksu udu sisse ära jättes õpilased nõutult üksi istuma.
  See unenägu oli minu jaoks piisav tõend sellest, millega antud nõustaja tegeleb. Teine unenägu oli ühest tuntud tarokaarditega ennustajast:
  Naine istub pimedas toas ja laob lauale tarokaarte. Tema ümbrus muutub aina tumedamaks ja ma märkan süsimusta läbipaistmatut udu, mis seda naist endasse mähib. Lõpus katab must udu selle naise täielikut ja ma saan teada, et kui see naine ükskord sureb, siis need mustad jõud kes on praegu tema abilised on hiljem tema isandad, ning tal on väga raske sellest jamast välja tulla.
  Tunnistan ausalt, et olen ka kunagi proovinud pendlit ja automaatkirja, aga ma olen sellesse alati skeptiliselt suhtunud just seetõttu, et ma ei saa kontrollida infoallikat. Ostsin kord ka tarokaardid, aga selle peale läks täielik põrgu lahti. Kohe samal öö oli platsis "tarovaim". Nimetan teda nii, sest ma sain teada, et tarokaarditega on seotud vastavad abivaimud. Ta oli selline poolenisti inimese ja poolenisti looma välimusega, ning ta tekitas minus enneolematut hirmuaistingut oma elajaliku lõrinaga. Ta üritas mu vaimkeha üle võtta, et mind kontrollida, aga see tal ei õnnestunud. Hommikul ärgates hävitasin esimese asjana oma just äsja ostetud tarokaardid ära ja rohkem ma seda tarovaimu unes ei ole näinud.
  Peale selliseid huvitavaid avastusi jõudsin järeldusele, et unenäod on parim viis tõe välja selgitamiseks.
  Alles hiljuti sain teadlikus unes vastuse mind pikalt painanud küsimusele. Tegin teadlikus unes taotluse kohtuda vaimuilmas selgeltnägijaga, kes oskaks mulle lahti selgitada ühte suhteküsimust. Nii kui olin oma taotluse teinud oli kohe mitu nn "selgeltnägijat" platsis. Ma hakkasin ühega neist rääkima ja esitasin konkreetseid küsimusi. Vastused olid aga ebamäärased ja segased. Pöördusin siis teise tegelase poole, kes hakkas samuti väga ümmargust juttu ajama. Mõtlesin, et midagi peab viltu olema, sest selgeltnägijaid oli palju, aga keegi ei osanud mu küsimustele vastata. Tegin uue taotluse:
"Soovin rääkida tõelise selgeltnägijaga!" (olin enne unustanud sõna TÕELINE)
Ja siis märkasin, et sealsamas ruumis istus kirjutuslaua taga blond naisterahvas, kes mulle tagasihoidlikult naeratas. Äkki mulle meenus, et olin seda nais kohe märganud, aga "libaselgeltnägijad" tõmbasid oma pealetükkivusega mu tähelepanu endale. Istusin selle blondi naise laua ees olevale toolile ning esitasin oma küsimuse. Mind huvitas kust on alguse saanud tugev side minu ja mu lapsepõlvesõbra vahel. Naine vastas:
  "Te olite eelmises elus õnnelikult abielus, aga kahjuks surid sina varakult ja su abikaasa jäi sind leinama. Sellepärast saite te ka selles elus uuesti kokku."
  Selle unenäoga sai mulle veelkord selgeks kui palju on vaimuilmas tegelasi, kes üritavad kogu aeg segadust külvata (kuna nad ise on segaduses). Tõelised valgusolendid ja teejuhid ei pressi ennast kunagi peale, vaid ootavad kuni sa nad ise ära tunned. See teadlik uni oli tõeline õppetund sellest, kuidas terasid sõkaldest eraldada.
  Ja miks ma seda siis kõike kirjutan? Ma ei taha kedagi maha teha, ega halvustada vaid pigem innustada inimesi ise tõde välja selgitama!

Kuidas ma vabanesin ebaõnne vaimust

  Olen lapsest saati näinud aeg-ajalt päris jubedaid unenägusid ja unenäotegelasi. Arvasin alati, et need on lihtsalt unenäod, mis ükskord iseenesest lakkavad. Pikema aja möödudes hakkasid aga sellised korduvad õudused stressi tekitama. Otsisin igasuguseid võimalikke lahendusi, aga tulemusteta. Õudusunenägude peategelaseks oli mingi vana, rasvaste ja pikkade hõredate juustega ning eemale tõukava välimusega olend. Ütlen "olend" sellepärast, et vahel ilmus ta vanamoorina ja vahel vanamehena. Samuti on ta ilmunud mu unenägudesse erinevate inimeste kujul (ka minu surnud emana) ja üritanud mind mõjutada ja manipuleerida. Ainuke asi, mis talle natuke taltsutavalt mõjus oli "Meie Isa palve", aga see oli kahjuks ajutine lahendus. Mind ja mu kodu on korduvalt "puhastanud" tuntud pendlimees, aga sellel polnud mingeid tulemusi. Mõne aja möödudes hakkasin aimama, et tegu peab olema millegi enama kui lihtsalt eksinud hingega ning see kahtlus osutus tõeks. Hakkasin intensiivselt tegelema teadliku unenägemisega ja nii ma asjale jälile jõudsingi. Pool aastat tagasi ilmus see tegelane minu unenäos ning ma sain teada, et ta on ebaõnne vaim (nii nagu ta ennast ise esitles), kes mõjutab kogu mu perekonda niikaua kuni mina elan. Ta ütles mulle ähvardava enesekindlusega:
  "Sul on valida kas elad pika ja õnnetu elu või lühikese ja õnnetu elu!"
Mis valikut mul on ja miks peab terve mu pere selle pärast kannatama, mõtlesin nõutult sellise ultimaatumi peale.
  "Mida sina minu asemel teeksid?" küsisin vastuseks.
Sellist küsimust ta arvatavasti ei oodanud, sest enesekindel ja ründav hoiak muutus äkki väga segaseks ja ennastõigustavaks hämaks.
  Nii jäi see olukord tookord lahenduseta, kuni mõni kuu hiljem sain tuttavaks ühe selgeltnägijaga, kes üllataval kombel osutus ka tõepoolest selgeltnägijaks selle sõna otseses mõttes. Seda kohtumist oli mulle ka üks unenägu juhatanud ja ma aimasin, et suhtlemine selle inimesega on minu jaoks oluline. Tunnistan ausalt, et olen sensitiivide suhtes skeptiline ja seetõttu olin üllatunud, kui tuli, nagu öeldakse "mees metsast" ja rääkis asjadest, mida ma ainult unes olin näinud. Ta tegi mulle puhastuse, mille juurde kuulusid palved, püha vesi ja pühitsetud küünlad. Selline "mambo-džambo" nende küünalde, palvete ja püha veega ajasid pahalase aga veel rohkem vihale, mis oli mulle lõppkokkuvõttes siiski kasulik, kuna sain temaga teadlikus unenäos silmast silma uuesti kohtuda.
  Nägin unes, et olen jälle laps. Olin koos oma vennaga keset ööd ühes suures ja tühjas majas, mis kummitas. Teadsin, et me olime koos oma vennaga seal majas "taldrikut keerutanud" ja vaime välja kutsunud ning üks kuri vaim ei läinud enam ära ja hakkas majas kummitama. Tuled kustusid ja läksid ise põlema, uksed ja aknad sulgusid ja avanesid iseenesest. Me olime vennaga nii hirmunud, et otsustasime sellest majast põgeneda. Jooksime õue ja hakkasime keset pimedat ööd mööda teed majast kaugemale jooksma. Kaugemale jõudes vaatasin maja poole ja nägin, et mingi jube leegitsev deemon tuleb meile järgi. Ta raius tulise kirvega välisukse ühe hoobiga pilbasteks, mille me põgenedes olime väljast poolt lukku keeranud. Tundsin hetkeks, et meil pole pääsu, kuni nägime äkki teeserval üht võõrastemaja, mille aknad kutsuvalt särasid. Tormasime sinna varjule ja nägime aknast kuidas see hirmutav olend ähvardaval ilmel majale lähenes ning järsku seisiski ta juba meie ees, ruumis, kus me ennast varjasime. Ta nahk hõõgus nagu tules ja ta oli väga koleda vanamehe välimusega.
  "Ma tahan näha seda, kes sa tegelikult oled!" laususin äkki endalegi ootamatult. Seda öelnud hakkas ta välimus muutuma. Ta ihu muutus leegitsevaks luustikuks ja ta näost jäi järgi tühjade silmakoobastega maskitaoline kolp (nagu "Ghost Rider"). Otsustasin halva olukorra üle nalja heita ja ütlesin talle, et ta näeb välja nagu koomiksitegelane. Ma ei tundnudki enam hirmu vaid muigasin lõbusalt.
  "Kas sa tõepoolest arvad, et see on sinu vägi mida sa kasutad?" küsisin tema käest edasi.
Ta jäi nagu segaduses mulle oma tühjade silmakoobastega küsivalt otsa vaatama.
Hakkasin talle siis pikalt ja laialt seletama, et see vägi mida ta kasutab on tegelikult pärit Kõikse Looja Algallikast, kust me kõik pärineme ning see vägi ei kuulu tegelikult talle vaid Loojale. Ta oli selle selgituse peale silmnähtavalt pettunud.
  "Kas sa siis ei teadnudki seda?" küsin muretul toonil, sest nägin, et ohjad olid juba minu käes.
  "Ei teadnud!" jõudis ta mulle veel vastata enne kui haihtus.
Selles ruumis oli peale minu ja mu venna veel kaks inimest (kaitseinglid), kes kogu seda sündmust tähelepanelikult jälgisid ja kui see jube olend haihtus ütlesid nad mulle hoiatavalt:
  "Tema isa tuleb sulle varsti kätte maksma, aga me hoiame teda niikaua tagasi kui võimalik!"
  Ärgates meenus mulle lapsepõlve põnev ja süütu ajaviide: "taldriku keerutamine" ja vaimude välja kutsumine pimedas toas küünla valgel. Ma ei osanud tookord aimatagi, et sellest said alguse minu jaoks pikki aastakümneid kestnud õudusunenäod. Seepärast soovitan inimestel sarnastest meelelahutustest tõepoolest eemale hoida.
  Viimases unenäos antud hoiatus läks täide ja juba kahe päeva pärast oli platsis selle olendi nn "isa". See tegelane oli märksa võimekam kui eelmine. Ta üritas mu unenäokeha oma tahtega üle võtta. Tundsin kuidas ta ronis minu sisse, väänas ja pani mu vaimkeha oma tahtele alluma. Asi oli piisavalt hull, et mõistust kaotada, aga kuna ma olen pikaajalise õudusunenägude karastusega, siis suutsin külma verd säilitada. Sain aru, et igasugune vastupanu on mõttetu ja mul ei jäänud muud üle kui hakkasin mõttes kordama:
  "Ma olen see kes ma tegelikult olen...Ma olen see kes ma tegelikult olen...Ma olen see kes ma tegelikult olen..."
  Selle enesesisendusega sain tagasi kontrolli oma vaimkeha ja mõistuse üle ning ründaja pidi taanduma. Ta hakkas võimetus vihas mind ähvardama, ning lubas mu lähedastele midagi halba teha. Hetkeks tundus mulle, et olin vihma käest räästa alla sattunud, aga lõplik lahendus saabus juba paari nädala pärast. Pean tunnistama et selle kahe nädala jooksul juhtus nii mõndagi, mis mu närvid viimse piirini kruvis.
  Nägin unes,et mu kodus kummitab. Asjad liiguvad ja elektroonilised aparaadid käivituvad iseenesest. Kui varem mind sellised unenäod hirmutasid, siis seekord jäin rahulikuks, sest teadsin kes seda teeb. Kui tolmuimeja või pesumasin ise käivitusid siis läksin ja lülitasin need rahulikult välja. Võimetuna mind hirmutada otsustas see olend otse rünnata. Tundsin, et keegi haaras mul kõrist ja üritas mind kägistada ja lämmatada. Tean, et igasugune rabelemine ja võitlemine sellises olukorras on mõttetu, sest vaimumaailmas kehtivad teised reeglid, ning ma tegin lihtsa palve:
  "Palun Looja vabasta mind sellest kurjuse olendist ja lahusta ta Valgusesse, et ta ei saaks rohkem kellelegi kurja teha!"
  Peale seda palvet tõmbas äkki mingi nähtamatu jõud selle pahalase minu küljest lahti ja tiris endaga kaasa. Pahalane rabeles ja võitles vastu nagu pöörane, aga asjata. Nähtamatu jõud tõmbas teda aina kõrgemale taeva poole, kuni lõpuks mul silmist kadus.
  Ma arvan, et kõik mis meiega siin elus juhtub, ei ole juhus ega ülekohus ja kui nii võtta, siis need pahalased olid mu elu ühed suurimad õpetajad - julguse ja kaastunde õpetajad. Olen aru saanud, et mitte midagi pole vaja karta, sest mitte keegi ei saa meid hävitada. Olen õppinud kaastundega suhtuma kõikidesse olenditesse, keda inimeste- ja vaimuilmas kohtan, sest me kõik oleme pärit ühest ja samast Algallikast.
  Lisan siia kuldreeglid, kuidas pahalastega ringi käia, kui nad peaksid unenägudes tülitama tulema:
  1. Ära kunagi karda, ükskõik kui jube see olend on. Tean et paljudel pahalastel on võime kontrollimatut hirmuaistingut tekitada, aga selle vastu aitab enesesisendus: "Sina oled Valgus ja mina olen Valgus, me oleme mõlemad üks ja seesama Valgus!" või "Ma olen see kes ma tegelikult olen".
  2. Kui võimalik siis räägi temaga, küsi miks ta nii teeb või katsu olukorda naljaks keerata! Väga tihti ei tea pahalased seda tõde, et me kõik oleme pärit Ühest Algallikast ja meid kõiki juhib üks ja seesama Vägi.
  3. Ära kunagi hakka vastu võitlema või üritama neid hävitada, seda nad just ootavadki. Palu endale appi kaitseingleid või Loojat.