reede, 21. august 2015

Peeglike, peeglike seina peal...



  Uneilmas on peeglitel selliseid funktsioone, millest mul ei olnud veel pool aastat tagasi õrnematki aimu. Iga seinal rippuv unepeegel võib sõna otseses mõttes olla võlupeegel. Ebateadlikes unenägudes ei osata tavaliselt seda võimalust ära kasutada, aga teadlikus unenäos on võimalik peeglist näha kõike mida hing ihkab. Minul isiklikult ei ole kogu oma ärkvelolekuaja, siin materiaalses maailmas, peeglitega mingeid jamasid olnud. Internetifoorumitest võib aga samal teemal väga kummalisi ja uskumatuid lugusid lugeda ja enne kui oma teemaga edasi lähen panen siia kõigepealt kirja mõningaid noppeid internetist leitud peeglitega seotud uskumuste ja müütide kohta: 

* Juba iidsetest aegadest peale on peegleid (ka muid siledaid peegeldavaid pindu) kasutatud ennustamiseks, maagiaks ja kurja peletamiseks.

* Carlos Castaneda järgi kasutavad Tolteekide nõiad iidsetest aegadest peegleid sidekanalitena, et tuua teiste maailmade olendeid meie maailma. Peeglid on justkui uksed erinevate reaalsuste vahel.

* Ka keskaegsed Lääne nõiad ja maagid tõid astraalolendeid peegli kaudu meie maailma.

* Surnute hinged võivad peegli kaudu kodukäijaks tulla ja seepärast kaeti vanasti äsja surnud inimese ruumides peeglid riidega kinni.

* Kui inimene vaatab kaua ja tihti peeglisse võib ta hing peeglisse lõksu jääda.

* Kui võtta kaks küünalt ja kaks peeglit ning küünlad asetada kahele poole peegleid ja peeglid omakorda vastastikku nii, et tekib lõputusse viiv küünaldega valgustatud koridor, siis võib näha sündmusi ja olendeid erinevatest dimensioonidest või vaimuilmadest. Samas aga on hoiatus, et see koridor võib muutuda portaaliks nendele olenditele siia maailma tulemiseks (ise pole proovinud ja ei soovita ka teistel järgi teha).

* Peeglid on võõra meele sisestamise instrumendid.

* Peegel ei tohi toaukse vastas seinal olla, muidu peegeldab tuppa tuleva hea energia tagasi.

* Samas on aga soovitus panna peegel välisukse vastas olevale seinale, et kurjad vaimud sisse ei pääseks.

* Peegel salvestab nii head kui halba infot ning vaimud võivad peeglit kasutada portaalina ja seetõttu on magamistoas soovitav ööseks peegel kinni katta, et parem uni tuleks (seda eriti siis kui tegu on vana või lausa antiikse peegliga).

* Peegel ei tohi vastu välisseina olla, sest siis saavad vaimud sisse, kuid välja enam ei saa.

* Peegel on uks teispoolsusesse.

  Lisan siia huvitava faktina, et majas, kus ma elan, on viis peeglit: kaks suurt, üks väiksem ja ovaalse kujuga vannitoas, ning kaks natuke veel väiksemat eestoas. Kaks kõige suuremat peeglit asuvad magamistubades asetusega vastu välisseina ning on surnud lähedaste pärandus. Üks neist peeglitest oli mu ema surmahetkel suunaga surivoodi poole. Peale ema surma neist ühtegi kinni ei kaetud, aga ometi ei ole ma ärkveloleku, ega une ajal kordagi kogenud midagi ebameeldivat seoses nende peeglitega.
  Esialgu ei osanud ma teadlikes unenägudes peeglite võimalusi kasutada. Vaatasin lihtsalt oma vaimkeha, mis ei sarnane sugugi alati mu füüsilise kehaga. Olen aru saanud, et see muutub vastavalt mõtetele, tunnetele ja olukordadele. Kui sul on head mõtted ja positiivsed tunded, siis näeb su vaimkeha alati noor ja kena välja, aga kui sa oled kurb, väsinud, negatiivselt meelestatud, haige või alles haigeks jäämas, siis vastavalt sellele näeb välja ka vaimkeha. Vaimkeha kajastab vaimset seisundit ja vaimne seisund mõjutab (või hakkab edaspidi mõjutama) füüsilist seisundit. Sellepärast soovitan ennast tähelepanelikult unepeeglist vaadata, et kindlaks teha millises seisundis on vaimkeha. Samuti on võimalus paluda Loojalt, et ta näitaks peeglist füüsilise keha tegelikku terviseseisundit. Pilt mida esialgu näed ei pruugi samaks jääda, tuleb olla väga tähelepanelik, et aru saada millele vihjatakse, sest Looja võib kasutada erinevaid sümboleid, kujundeid ja värve, et su tähelepanu mõnele probleemile juhtida.
  Unepeegli vahendusel võib isegi erinevatele eluküsimustele lahendusi leida. Selleks tuleb lihtsalt paluda Loojal näidata küsimuse lahendamiseks võimalusi (ka see info võib tulla sümbolites või esmapilgul abstraktse etendusena). Looja saab sulle näidata valikuvõimalusi ja neid on ka kõige halvemal juhul alati vähemalt kaks. Kui sa oled eelnevate halbade valikutega ennast väljapääsmatusse olukorda viinud on ikkagi võimalik valida halva ja vähem halva vahel. Meie tegelik Looja ei käse ega kamanda, ta on andnud meile kõigile vaba tahte ise oma saatust läbi valikute kujundada ja ka leping mille me temaga enne maapeale sündimist oleme teinud on võimalike valikute jada (üks valik viib teiseni). Olukord (vaesus, rikkus, riik ja rass) kuhu sünnime ning ema ja isa on samuti juba enne sündi meie enda valitud. Igas olukorras on võimalik teha nii halbu kui häid valikuid ja mitte keegi ei saa neid meie eest teha. Ainult halvad nõuandjad võivad mõjutada meid halbu otsuseid tegema ja seetõttu tuleb nii ärkveloleku kui ka une ajal olla väga tähelepanelik nende suhtes, kes sulle nõu annavad. Sellepärast jäta meelde kuldne reegel:
  Tegelik Looja ja tema Inglid ei räägi kindlaks määratud saatusest või tulevikust, vaid annavad erinevate valikute vahel valida, mis tähendab seda, et sa ise kujundad oma tuleviku vastavalt oma lepingule (ülesandele), mille sa enne maapeale sündimist tegid (võtsid). Aga kui su nõuandjad (unes või ilmsi) räägivad sulle ettemääratud saatusest, asjadest mis sinuga kindlasti juhtuvad või mida sul on vaja kindlasti teha siis võib tegu olla manipulaatoritega. Sisetunne on meie side Loojaga mida kahjuks ei osata või ei taheta kuulata ja siis tehakse valikuid, mis põhinevad hetkeemotsioonidel või ratsionaalsetel kaalutlustel. Kumbki ei pruugi viia rahuldava tulemuseni ning ebakindlas füüsilises ja vaimses seisundis inimene on manipulaatoritele hea saak. Sisetunde töökorda saamiseks on vaja aega mõtisklusteks ja eneseuuringuteks (nii ärkvelelus kui teadlikes unenägudes), sest igasugune liigne emotsionaalsus või jäik ratsionaalsus löövad sisetunde kompassi tasakaalust välja ja edasi on vales suunas minek enam kui garanteeritud. Kuna paljud teadjamehed, ennustajad ja selgeltnägijad ei kontrolli teadlikes unenägudes oma abistajaid, nõustajaid, sõnumite ja nägemuste saatjaid (ma isiklikult ei tea ühtegi sellist, kes kontrolliks oma infoallikaid), siis saab ükskõik milline võimekas pahalane pendli, automaatkirja, nägemuste, kanalduste ja tarokaardite vahendusel inimestega manipuleerida. Tulemuseks on see, et hakatakse elama mõne võimeka manipulaatori juhenduste või ennustuste järgi ning oma sisetunne (isiklik side Loojaga) jäetakse hüüdjaks hääleks kõrbesse.
  Unenäopeeglist on võimalik samuti oma eelmiste elude kehastusi näha ja nendel kes pole veel oma lepingulist (vaimuilmas kokkulepitud) hingekaaslast leidnud võivad teda võlupeeglist näha ning uurida Loojalt võimalusi temaga kohtumiseks. Ja et mõni pahalane ei saaks sellises olulises ja delikaatses küsimuses kedagi eksiteele viia on soovitav esitada palve meie tegelikule Loojale, sest vaimuilm kubiseb erinevatest pahalastest, pooljumalatest ja libategelastest, kes kõik tahaks meid omale meelepärases suunas juhtida (Looja on andnud ka neile vaba tahte ning nad kasutavad seda usinasti ära). 
  Küsida võib ka seda, kes sa tegelikult oled ja milline on su maapealne ülesanne, mille sa oled endale praegusesse ellu sündides võtnud. Hoiatan, et see mida sa siis näed ja koged võib olla jalustrabav, nii et pane paber ja pliiats voodi kõrvale valmis, et oluline info enda jaoks üles kirjutada.
   Mitmel korral on peegel aidanud mul teadlikus unenäos pahalasi avastada. Üks selline juhus oli just kuu aega tagasi. Seiklesin hiiglaslikult suures hoones, mis meenutas puhkekodu või pansionaati. See oli luksuslikult sisustatud ja mitmete vaba aja veetmise võimalustega. Tulin just ühest puhkeruumist ja sattusin koridoris järgmisest uksest sisenedes dualettruumi. Ruumi seinad olid peeglitega kaetud ja esialgu ma ei märganudki kohe, et ukse kõrval seisis üks mees. Arvasin esialgu, et see mees on mingi kahtlane tegelane ning küsisin otse:
  "Kas sa oled mingi pervert?
  Mees punastas ja vastas häbelikult maha vaadates:
  "Ei, ei ole."
  Ta jättis siira mulje ja mul oli hetkeks piinlik oma ebaviisaka küsimuse pärast ning keerasin minekule, kui äkki märkasin seinapeegli peegeldusel veel kedagi, keda ruumis ei olnud. Õelalt irvitava näo ja päti välimusega mees lähenes mulle peegli peegeldusel. Vaatasin ruttu ruumis ringi ja avastastasin, et seda õela irvega meest oli näha ainult peeglist. Mees, keda ma esialgu perverdiks pidasin märkas samuti lähenevat pahalast. Tema reaktsioon oli kiirem kui minul, sest ühe hüppega oli ta mu selja taga ning kohe haaras nähtamatust irvhambast kinni ja tõukas ruumist välja. Olin sel hetkel nii jahmunud, et unustasin oma heategijat tänada enne kui dualetist välja tormasin.
  Paar päeva tagasi tekkis mul aga teadlikus unenäos soov proovida siseneda unenäopeeglis toimuvasse sündmusesse nii, nagu ma ennast alati läbi oma toa akna õue libistan, kuid mitme katse järel pidin sellest üritusest loobuma. Peeglist oli näha kolme inimest tugitoolides istudes omavahel juttu ajamas ja ma tahtsin läbi peegli nende juurde minna, aga kahjuks ei õnnestunud. Tundub, et unenäopeegel võib vastavalt palvele erinevaid olukordi ja sündmusi näidata, aga peeglil peegelduvasse sündmusesse läbi peegliklaasi pääseda ei ole võimalik. Igatahes tahan ma seda edaspidi veel uurida ja katsetada.
  Niisiis, heitke pilk unenäo võlupeeglisse ja paluge näha seda, mis teid kõige rohkem huvitab ning olge valmis üllatusteks!



teisipäev, 11. august 2015

Kutsumata külaline



Tunnistan ausalt, et oma varasemas elus olen mütoloogiliste olendite olemasolusse väga skeptiliselt suhtunud, aga uneilmas rändamine on mind igasugustest eelarvamustest vabastanud. Uneilm avaneb unenägijale täpselt sama palju, kui palju unenägija avaneb uneilmale. Sellepärast soovitan igasugused eelarvamused ja eitav suhtumine maha jätta, sest ainult siis saavad avaneda peale isikliku fantaasiamaailma ka teiste maailmade uksed. Ole avatud ja uneilm on sulle avatud kogu oma külluses ja rikkuses: lahkunute hinged, haldjad, tulnukad, draakonid, deemonid, inglid, pooljumalad jne jne jne...
  Mütoloogilistel olenditel on uneilmas oma koht. Kus suitsu seal tuld, sest kuidas muidu meie esivanemad neid nii täpselt kirjeldada ja iseloomustada oskasid?
  Täna tahan kirjutada sellest, kuidas ma ühest tüütust kratist vabanesin. Kuna ma varem ise ka krattidest suuremat midagi ei teadnud, siis internetis ringi kolades leidsin nende kohta huvitavat infot. Siin on üks ilmekas lühikokkuvõtte krattide kohta mille leidsin Para-web foorumist:

  Kratte on teada kahte sorti - vara vedajad ja hingede kogujad. Esimesel juhul käis tegutsemas kratt füüsilisel kujul. See, kuidas kratt tegelikult valmis tehti, ei teata, ent muinaslugude järgi oli selleks tarvis kasetohtu, kuivand vihta, puupakku ja kahte kanamuna. Igal juhul pidi krati valmistaja tegema kratti asustava vaimolendiga diili, millest pahatihti üsna pea tüdineti ning seejärel viise otsiti, kuidas tüütuks muutunud kratist lahti saada. Kratt oli surematu ning üsna nõudlik töö suhtes. Kui tööd polnud, ehk kui peremees teda kuskile ei saatnud, asus kratt oma peremehe vastu.
  Kratt kui hingede koguja liigub meie maailmas ringi vaimsel kujul. Selleks peab tema esile kutsuja pidama kuskil mõnda puuslikku, mis on selle vaimolendi füüsiliseks tugipunktiks. Lisaks on tavaliselt tolle puusliku juures ka lihtne altar, kuhu peremees asetab vaimolendile "ohvriks toodavad" esemed ja mõne "erilise" eseme, mis kannab endas sõlmitud diili energiat.
  Säärased kratid käivad oma peremeestele kogumas hingejuppe ja -osakesi, tavaliselt neilt, keda peremees on kas kohanud või kellega suhelnud (kratt vajab visuaalset kinnitust ja suudab selle järgi ohvri "lõhna" üles võtta.)

  Niisiis, minu lugu tüütu kratiga algas kolm kuud tagasi ühes teadlikus unenäos. Peale varahommikust ärkamist ja uuesti uinumist saavutasin teadliku une, aga ma tundsin kohe algusest peale, et mind jälgitakse ja segatakse. Miski või keegi takistas mind, aga seekord ei olnud tegu pahalasega, sest selle oleks ma suutnud kohe paljastada. Kuna takistaja oli täiesti teistsugune, siis sellepärast tegin ka ühest lähedal olevast uksest sisenedes täiesti uutmoodi taotluse:
  "Kui ma siit uksest läbi lähen, siis ma saan üheks meie tegeliku Loojaga."
  Uksest läbi minnes tundsin tuttavat surinat kehas ja märkasin, et olin sattunud ühte väikesesse suurte akendega toakesse, kus oli vanamoodne mööbel ja pitskardinad akende ees. Kuulsin selja taga ukse juures kedagi liikumas. Keerasin ennast välkkiirelt ringi ja nägin kuidas üks vanamoor uksest välja lipsas ja väljastpoolt ust lukku keerama hakkas. Kuna ma olin palunud Loojaga üheks saada, siis nüüd nägin ja mõistsin hetkega kõike. See vana naine oli kratt, kes oli mind ja mu tegevust takistama saadetud. Ma lükkasin ukse lahti enne kui moor selle väljastpoolt lukku keerata jõudis, haarasin temast kinni ja tirisin tuppa tagasi. Olukorra tegi raskeks see, et kratt hakkas iga hetkega oma kuju muutma. Viimases hädas palusin Looja Valgust, aga kummalisel kombel ei aidanud see kratist vabaneda, küll aga muutus kratt iga korraga aina väiksemaks, kuni lõpuks oli ta juba mängukaru suurune. Märkasin äkki, et tuppa oli tulnud ka teisi inimesi ja üks vanem mees ütles mulle lahkelt:
  "Ole mureta, ma võtan ta endale!"
Mees võttis kratist kinni ja mina läksin ruumist välja ning hakkasin mööda koridori eemale kõndima, üritades oma segadusse aetud mõtteid koondada. Üritasin meenutada milliste ülesannetega ma seekord pidin tegelema, kui äkki märkasin, et kratt on jälle platsis. Olin terve unenäo selle kratiga hädas ja iga kord kui mul õnnestus mingi kavaluse või trikiga temast vabaneda oli ta varsti jälle minu juures tagasi. Mitte miski ei aidanud ja ma olin täielikus ahastuses, sest mul tekkis hirm, et ei vabane temast enam kunagi. Lõpuks tõukasin ta endast eemale ja ütlesin vihaselt, et ta ära läheks, aga siis ta muutus kurvaks ja ei olnud ikkagi nõus ära minema. Selleks hetkeks oli ta juba väikeseks roosaks kaisujänkuks muutunud ja mul hakkas temast isegi natuke kahju. Lõpuks taipasin, et mul on targem jätta kratile mulje, et ma ei tahagi temast enam vabaneda, et hiljem kui tema valvsus on hajunud võiksin uuesti üritada.
  "Olgu, sa võid minu juurde jääda," ütlesin talle ja võtsin ta sülle nagu kassipoja.
Uni lõppes sellega, et kratt jäi minu juurde ja alles kuu aega hiljem õnnestus mul temast lõplikult vabaneda.
  Niisiis, möödus tervelt kuu enne kui arvasin, et nüüd on paras aeg kratist vabaneda, kuna tema segav tegevus mu unenägudes oli hullem kui vaimne terror.
Enne uinumist võtsin endale kolm ülesannet, millest esimene oli kratist vabanemine (võtan endale teadlikku unne kaasa alati maksimaalselt kolm ülesannet, sest rohkemaks pole tavaliselt aega). Seekord avastasin teadlikult uinumiseks uue mooduse, kuna varasemad meetodid  tänu segajale enam ei toiminud. Lasin enne uinumist kujutluspiltidel ennast teadvuse sügavustesse viia, iga kord uuele kujutluspildile keskendudes, mis kerkis eelmise, juba lahustuva kujutluspildi taha. Niimoodi järkjärgult ja pilt pildilt oma teadvuse sügavusse liikudes, avastasin ühel hetkel, et keha magab. Tõusin oma magavast kehast välja ja palusin Loojat, et ta aitaks mul see kratt üles leida. Peale palvet kõndisin oma toast välja, läbi köögi, majataha viiva klaasukse juurde. Ma kõndisin alateadlikult, nagu teades juba kus kratt on. Klaasukse vastas seinal olevas nagis märkasin võõrast halli meeste mantlit rippumas. Jäin seda mantlit lähemalt vaatama ja märkasin, et see oli kahtlaselt kummis, justkui varjaks keegi end mantli all. Lükkasin mantli kõrvale ja nägin selle all peidus ühte kõhetut vanainimest, kelle näos puudusid silmad, nina ja suu. Võtsin temast kinni ja ütlesin selge häälega:
  "Ma saadan su nüüd Looja Valgusesse," ise samal ajal teda klaasukse poole tõugates. Ta punnis vastu ja mul oli tükk tegemist enne kui ta uksest välja jõudsin suruda. Niipea kui arvasin, et olen temast vabanenud ja ennast köögi poole keerasin nägin teda juba minu toa poole kõndimas. jooksin talle järgi, võtsin õlgadest kinni, keerasin ringi ja suunasin ta uuesti klaasukse poole ise samal ajal kogu aeg korrates:
  "Ma saadan su nüüd Looja Valgusesse."
  Miski ei mõjunud, kuid ometi üritasin teda uuesti uksest välja lükata. Lõpuks palusin Looja abi ja nägin kuidas kusagilt ilmunud nöör kratile ümber keha kinnitus ja mingi nähtamatu jõud teda uksest välja tirima hakkas, samal ajal kui mina toast teda tõukasin. Kõik pingutused jooksid liiva ja mul ei õnnestunud kratti kuidagi toast välja saada samuti ei õnnestunud mul teda ka Looja Valgusesse saata. Krati peal ei toiminud mitte miski, mis tavaliselt kõikide pahalaste ja vaimolendite puhul toimib. See oli paras pähkel ja ma hakkasin paaniliselt mõtlema, mida edasi teha, kui äkki kuulsin Looja selgitust, mis jõudis minuni mõttetasandil:
  "Sa ei saa kratti minu juurde saata, sest see kratt pole minu loodud! See kratt on mõttevorm, mille on loonud keegi nõid oma ülitugeva tahtega!"
Seepeale ütlesin kratile otsustaval toonil:
  "Nüüd sa viid mind selle juurde, kes sind lõi!"
See lause pani krati nagu imeväel liikuma. Ta astus ise uksest välja ja suundus üle heinamaa kaugusse. Tormasin talle järgi, sammugi maha jäämata ja märkasin, et kratt kõndis monotoonselt, nagu sisemise kompassi järgi, kindlas suunas. Lõpuks jõudsime pankrannikuni, kus paremat kätt oli panga serv ja meie ees laius tohutu kõrge ja lõputu kristallist läbipaistev sein, mis meenutas külmunud vett. Kristallist sein ulatus panga servani ja esmapilgul tundus mulle, et siit me edasi ei saa, aga kratt kõndis kindla sammuga panga serva poole. Sammusin kratile järgi kui äkki nägin kristallist seina taga ühte vanemat hõbehallide juustega naist, kes mind samuti märkas. Naine tõstis käed minu poole ja üritas mingit loitsu lausuda:
  "Ma saadan..." jõudis ta juba alustada, kui tema lause järsult läbi lõikasin:
  "Ma saadan su Looja Valgusesse!"
  Naine vakatas ja küsis natuke ehmunult:
  "Kas sa siis polegi Viru nõid?"
  Ma kõndisin kratile järgi ja kuna kratt on nõiaga seotud, siis avanes kristallist sein panga serval kratile ja mina lipsasin koos kratiga sellest seinast läbi.
  "Ma ei ole mingi Viru nõid ja mind absoluutselt ei huvita nõidumine, needused, loitsud ja muu sarnane tegevus," rahustasin silmnähtavalt segaduses olevat naist enda ees.
  "Aga ma ei taha Valgusesse minna," ütles naine veidi närviliselt ja mind tähelepanelikult jälgides.
  "Ma ei saada sind Looja Valgusesse, kui sa lubad, et oma kratti mulle rohkem kraesse ei saada. Mina ei puudu sind ja sina ei puudu mind, oleme kokku leppinud?" laususin talle sõbralikult naeratades ja lisasin hoiatavalt:
  "Aga kui sa sõna ei pea siis saadan su koos kratiga Looja Valgusesse, sest ma olen tõepoolest sellest krati jandist juba väsinud!"
 Nõid kuulas mind tähelepanelikult ja jäi mu ettepanekuga nõusse. Nägin kuidas ta oma kratile uue töökorralduse andis, mis seisnes metsas puude ühest riidast teise ladumisega. Nõid oli mõtlik ja ma kinnitasin talle veel kord, et oma lubadust ma ei murra, sest ei taha talle halba. Teadsin, et kui ta praegu Looja Valgusesse saata, siis sünnib ta mõne aja pärast uuesti maapeale. See poleks talle, aga hetkel kõige parem variant, kuna kratt järgneks talle vaimsel tasandil ja töötuks jäänud kratt võib oma loojale nuhtluseks saada.
  Lahkusin nõia juurest kindla teadmisega, et rohkem ta mind ei sega, sest olgem ausad, temal oleks seda lubadust murdes palju rohkem kaotada kui minul ja ma tõepoolest ei soovinud talle halba.
   Panen siinkohal kõigile südamele, et nii huvitav kui see ka ei tunduks, ärge omale kunagi kratti tehke, sest see on nagu kaheteraga mõõk, mille üks tera on suunaga enda poole.