Kas me elamegi mõne kõrgemalt arenenud tsivilisatsiooni loodud mängus?

  Tundub et tehnoloogia-miljardäril Elon Muskil oli tõepoolest õigus, kui ta ütles, et me elame mõne kõrgemalt arenenud tsivilisatsiooni loodud mängus. Minu uurimisretked KVK-s viisid selle tõe kinnitamiseni. Kõik algas sellega, et üks hea sõber palus mul KVK-s olles välja uurida, et kas tema energiakehas võivad olla tulnukate poolt pandud kiibid. Ta oli aastaid tagasi käinud vaimses laagris, mille peateemaks olid tulnukad ja talle ei andnud rahu mõte, et teda võib olla kõrgemate tsivilisatsioonide poolt ära kasutatud. Loomulikult ei pidanud ma seda tõenäoliseks, sest kogu see kiipide jutt on minu jaoks alati tundunud mingi täiesti ebareaalne ufouurijate kinnisidee. Ometi jäi see mõte mind painama. Miks ka mitte, uurida, kas sellistel kuuldustel üldse mingit tõepõhja all on? Üks avastus viis teiseni ja teine kolmandani...

  Järgmises KVK-s olles tegin taotluse kohtuda oma sõbraga, mis mul ka õnnestus. Edasi palusin Loojal näidata, kas mu sõbral on tõepoolest mõni tulnukate poolt pandud kiip. Kohe peale seda palvet hakkas sõber mu kõrval valust oigama ja haaras kahe käega kinni oma paremast küljest (maksa piirkond). Sain instinktiivselt aru, et seal kusagil peab olema kiip, mis talle haiget teeb ja palusin Loojalt see kiip võimalikult valutult eemaldada ja kahjutuks teha. Kiip tõmmati nähtamatu jõu poolt sõbra energiakehast välja ja ma nägin seda enne kui see haihtus. See meenutas välimuselt tavalist mälukaarti. Nii ma siis lõpuks mõistsin, et tulnukate pandud kiibid on tõepoolest olemas,aga nad ei ole tahkest ainest ega asu mitte meie füüsilises kehas, kus nad oleksid kergesti leitavad, vaid on tehtud silmale nähtamatust ainest ja asuvad meie energiakehas.

  Kuna me vennaga olime samuti huvi pärast kunagi ühes sarnases "ufolaagris" käinud, siis tekkis mul kahtlus, et äkki ka minu energiakehas on kiibid. Järgmise KVK ajal tegin esimese ukse juurde jõudes taotluse kohtuda meie tegeliku Loojaga ja ruumi astudes, leidsin ennast ühes väikeses toas, kus minu vastas asetses vanaaegne tumedast puidust kirjutuslaud ja põrandat kaunistas ilus peene mustriga pärsia vaip. Tundsin toas liikumist ja märkasin kuidas üks keegi kirjutuslaua taha kõndis ja seal näoga minu poole seisma jäi. See oli tumeda peaga vanem naine, kes silmitses mind tähelepanelikult. Kuna ma olin palunud kohtumist Loojaga, siis mõistsin, et see ongi Tema, kes võib ilmuda ükskõik millisel kujul või ükskõik millises vormis.

  "Kui mul on ka mingid tulnukate poolt pandud kiibid, siis palun võta need ära ja tee kahjutuks," ütlesin naisele.

  Naine ei vastanud midagi, aga võttis kirjutuslaualt mingi imeliku piitsamoodi mitmeharulise eseme ja lõi sellega mu pea suunas. Piitsa peenikesed otsad läbisid valutult mu energiakeha nii, et kolmanda silma kohal jäi selle külge mingi tilluke läbipaistev kristall. Naine võttis selle piitsa otsast ära ja viibutas uuesti piitsa, nüüd juba mu keha suunas. Piitsa iga haru otsa jäi veel mitu kristalli. Naine kogus ka need kokku ja näitas siis mulle oma peopesas helkimas. Need olid sõrmeotsa suurused, ilusad erineva õrna värvivarjundiga kristallid. Kristalle oli kokku kuus ja teiste hulgas märkasin ka ühte tumekollast ja rubiinpunast kristalli.

  Rääkisin ärgates juhtunust ka oma vennale, kes avaldas kohe soovi ka oma võimalikest kiipidest vabaneda. Niisiis tuli mul ka kolmas kord KVK-s olles Looja poole pöörduda. Seekord ei hakanud ma aga enam ükshaaval asjaga tegelema, vaid pöördusin Looja poole kogu oma pere nimel ja palusin kõigilt pereliikmetelt (nimeliselt) eemaldada tulnukate poolt pandud kiibid. Seejärel nägin kuidas mu vennal ja isal hakkasid kiibid energiakehast välja tulema. Vennal oli kaks kristalli moodi kiipi nagu minul. Kollane kristall, mis asusid päikesepõimikus ja punane kristall, mis asus juurtšakras. Isa energiakehast tuli välja aga musta kasti moodi suur kiip, mis täitis peaaegu kogu ta kõhtu. Nähtu põhjal sain aru, et kiibid on erinevad, sest nii tulnukate rassid kui ka nende tehnoloogiad on erinevad. Kui kiibid olid eemaldatud, siis märkasin äkki seal samas toas gruppi tulnukaid, kes kõike toimuvat hämmeldunud nägudega pealt vaatasid. Nende näoilmed reetsid samaaegselt nii üllatust kui ka pettumust. Selleks, et vältida edaspidiseid probleeme palusin Loojal nende tulnukatega midagi ette võtta, et nad ei saaks rohkem meie vaba tahte ja energiakehadega manipuleerida, peale mida tulnukad lihtsalt haihtusid. Välimuselt meenutasid nad väikeseid halle kellel on suured tumedad mandlikujulised silmad.

  Loomulikult arvasin, et sellega on kogu lugu lõppenud, aga võta näpust. Neli päeva hiljem sattusin KVK-s ringi rännates kokku selle "kiibi mängu" autoriga. Õigemini otsis ta mind ise üles. Tema meeskond oli kadunud ja tema energia otsakorral. Ma märkasin, et ta oli minu suhtes väga ettevaatlik või pigem jäi mulje, et ta lausa kartis mind. Kui ma ütlesin talle, et tal pole vaja mind karta, siis ta rahunes ja hakkas rääkima, et elu siin maapeal on tema loodud mäng ja inimesed on selle mängu osatäitjad. Läbi kiipide võetakse inimestelt energiat ja suunatakse nende tegevust. Lõpuks lisas ta, et see mäng saab varsti läbi ja siis kaovad ka mängu tegelased.
  "Miks?" küsisin üllatunult, sest ma teadsin, et inimhing on surematu ja see ei saa muutuda olematuks.
"Kui mänguprogramm hävineb, siis hävinevad ka mängu tegelased, sest see kõik on ainult elektroonika."
  See jutuajamine hirmutas mind, kuna ma ei saanud aru mida ta selle kõigega öelda tahtis.
"Mul hakkab energia otsa saama," lisas ta viimaks ja pöördus minekule jättes mind segaste mõtete meelevalda.
  See jäi tema viimaseks katseks, mind viimast korda manipuleerida või hirmutada, sest Looja poole pöördudes selgus mulle kogu tõde. Tulnukad, ükskõik mida nad meile ka ei räägi, ongi selle matrixi autorid. Nad vajavad inimeste energiat, et eksisteerida ja juhivad mõttetasandil meie elusid, kuna peavad ennast targemateks. Kahjuks puudub neil empaatiavõime ja samuti ei tea nad midagi armastusest. Nemad peavad seda kasutuks emotsiooniks, millel ei ole tehnoloogilisele arengu aspektist mingit väärtust. Erinevad tulnukate rassid on loonud meie planeedile oma matrixi süsteemid (religioonid ja ideoloogiad), et meid juhtida ja kasutada meie eluenergiat. Samas on nad ka omavahel vaenujalal ja üritavad oma ülemvõimu ja haaret laiendada (sõjad religioonide ja ideoloogiate nimel). Looja mainis mulle ka seda, et nüüd kui ma olen ühest sarnasest mängust väljas, võivad ilmuda uued manipulaatorid, et mind uude mängu tõmmata.
  Ärge sõbrustage, ega flirtige tulnukatega, neil on paremad teadmised ja tehnoloogia vaimtasandil tegutsemiseks, et meid üle mängida. Nad suudavad sarnaselt Loojale jääda nähtamatuks või võtta erinevaid kujusid ja vorme. Kontrollige alati enne kui kedagi usaldama hakkate unemaailmas. Kõige kindlam tundemärk, et teiega manipuleeritakse on see, kui teid hakatakse käskima, nõustama, ähvardama või hoiatama ilma, et te oleksite seda palunud. Hoidke sidet meie tegeliku Loojaga ja siis ei saa midagi valesti minna.