laupäev, 14. veebruar 2015

Lühendatud katkendid raamatust R. Moss "Teadlik unenägemine": Unenägude kinnipüüdmine



 
  Enne kui unenägudega töötama saab hakata, tuleb nad kõigepealt kinni püüda. Unenägude kinnipüüdmine on erutav sport, kõige haaravam ja tasuvam mäng, mida ma tean. Nagu suusatamine või purjetamine, vajab see harjutamist ja maastiku ning ilmastiku tundmist.
  Varustuseks ei pea te ostma midagi hinnalisemat kui märkmiku ja kirjutusvahendi.
  Alustuseks piisab otsusest, et tahate seda proovida. Teie motiiviks võib olla uudishimu või seiklus või tunne, et vajate oma probleemidele lähenemiseks uut vaatenurka. Võib-olla olete vaimsete otsingutega juba algust teinud. Võib-olla on teil tarvis paremat moodust oma tõeliste mõtete ja tunnete eristamiseks teiste inimeste tunnete ja arvamuste rägastikust. Võib-olla tahate lihtsalt lõbutseda.
  Kui olete valmis unenäopüüdjaks saama, siis leiate oma elus ka unenägude jaoks ruumi. Alljärgnevalt mõned näpunäited, kuidas unenägusid paremini meelde tuletada.

  Sõnasta  selgelt oma eesmärk. Näiteks: "Tahan, et täna öösel nähtud unenäod jääksid mulle meelde." Või: "Ma palun oma unenäoallikalt juhatust." Kinnita oma eesmärki voodisse heites uuesti. Võib- olla soovid eesmärgi taotluse või palve kujul paberilehele üles kirjutada ning selle siis voodi kõrvale lauale või padja alla panna. Kui on vaja uurida mõnd muret tekitavat probleemi, siis soovid ehk sõnastada küsimuse täpsemalt. Näiteks: " Kuidas ma terveks saaksin?" Või: "Kuidas saaksin tööintervjuuga kõige paremini hakkama?"

  Pane tööriistad valmis. Pane märkmik ja kirjutusvahend (või diktofon, kui seda eelistad) voodi kõrvale lauale, kust sa need kergesti kätte saad.

  Anna endale aega unenägude tagasitoomiseks. Luba endale hommikul lisaaega, et voodis laiselda ning lasta unenägudel enda juurde tagasi pöörduda. Parim variant, kui saaksid ärgata spontaanselt, ilma äratuskellata. Kui oled unenägudega töötamises algaja, eelistad ehk eksperimentidega algust teha nädala lõpul või puhkuse ajal, kui oled rohkem oma ajakava peremees.

  Loo endale ruum. Püüa oma unenäod enne voodist tõusmist kirja panna.

  Pane oma unenäod kohe kirja. Unenäod on üürikesed, ning kui lased oma tähelepanul hajuda on nad tihti mõne minutiga haihtunud. Kui ütled endale, et võid magama jääda ning nad hiljem kinni püüda, avastad arvatavasti, et tegid vea.

  Alusta paari märksõnaga. Võid neid hiljem täieliku kirjelduse tegemisel kasutada. Pane kindlasti kirja kõik nimed ja fraasid, mida mäletad. Sageli võivad märkmed anda unenäo sisu vastupidises järjekorras nagu tagurpidi keritavas filmis. Saad seda korrigeerida, kui unenäopäevikusse lõpliku variandi kirja paned.

  Ära tsenseeri oma unenägusid! Unenäoallikas võib olla julmalt avameelne sinu isiksuse aspektide, käitumise ja soovide osas, mida sa ignoreerid või alla suruda eelistad. Lase tal rääkida! Ta tunneb sind paremini kui sa ise.

  Ära interpreteeri! Keskendu unenäokogemuse värskelt tabamisele, enne kui selle tähenduse üle muretsema hakkad. Ära lükka unenäomaterjali "veidra" või "tavalisena" kõrvale. Pensikuna tunduv uni võib teemat dramatiseerida, et su tähelepanu võita, või juhatada sind väljapoole tavateadvuse piire.

  Pööra tähelepanu oma tunnetele. Su tunded kogetu suhtes on tihtilugu parimaks juhtlõngaks unenäo tähenduse ja pakilisuse osas. Lugu ise võib tunduda banaalne, kuid kui sul on unenäo suhtes tugevad tundmused, peitub seal miski, mille kallal on vaja tööd teha. Unenägudes kõneleb nii meie keha kui hing.

  Kui sul pole ärgates unenägusid meeles, lõdvestu. Liiguta end voodis pehmelt siia-sinna. Vahel saab unenägusid tagasi meelitada, kui keha taas selles asendis on, milles uni end algselt ilmutas.

  Heisake "Tere-tulemast-lipp". Kui unenägusid ikka veel ei meenu, võta hetk aega ja pane kirja, mida sa mõtled ja tunned. Su mõtted ja tajud  võivad olla unenäo jäänukid, isegi kui unenägu ise on kaotsi läinud. Midagi kirja pannes heiskad tere-tulemast-lipu homsetele unenägudele. Anna teada, et oled "kodus" ja vastuvõtuks valmis.

  Võta oma unenägudega alati midagi ette. Esimene samm on päeviku pidamine. Ka partneriga unenägude jagamine on vaimustav kodune meelelahutus, mis aitab kinni pidada unenägude püüdmise ja nendega töötamise tõotusest.



reede, 13. veebruar 2015

Kohtumine Looja ingliga



  Ühel hommikul ärkasin teadlikku unne kummalise heli peale, mis meenutas kreis-sae läbilõikavat heli. Mul oli tunne, et minu kodus on saekaater. Tõusin voodist üles ja sain aru, et see on tegelikult uni, kuna mu keha magas voodis edasi. Terav heli vaibus mõne aja pärast ning ma mõistsin, et see heli oli mõeldud mu vaimkeha äratamiseks. Seekord tegin teoks selle, millest olin juba ammu mõelnud. Palusin mõttes Looja ilmutust ja kohe järgmisel hetkel tundsin, et ma pole toas üksi.
Tundsin, et keegi nähtamatu olend seisab mu lähedal.
  "Kes sa oled?" küsisin sellelt nähtamatult.
  "Ingel,"  vastas leebe naise hääl.
  "Ma tahtsin ju Loojaga kohtuda," olin veidi pettunud.
  "Me kõik oleme osa Loojast," vastas sama naishääl kannatlikult.
  "Ma tahan sind näha, kas sa võiksid ennast mulle ilmutada," olin uudishimulik ja aeglaselt hakkasid minu ees olevast tühjusest tekkima näo kontuurid. Kaunis naise nägu nagu valgus tühjusest välja. Ilmumine võttis aega, aga lõpuks seisis minu ees kena sale ja pikk naine. Tal olid tumeblondid lokkis juuksed, mis olid pealaele kokku pandud. Tema silmad olid sinised ja seljas kandis ta väga lihtsat lühikeste käistega lavendlivärvi puuvillast maani kleiti. Mind lausa hämmastas see ülim lihtsus. Ikka olin arvanud, et inglid säravad kuldses auras, helkivates rõivastes jne. Vastupidiselt minu ettekujutusele oli see ingel lausa lihtsuse kehastus. Tal polnud isegi kingi jalas. Kummaline oli see, et temaga koos olles mõistsin teda ilma sõnadeta. Me läksime koos kusagile, mis meenutas väikest asulat minu kodu lähedal. Ma märkasin, et ingel ei öelnud mulle kunagi midagi enne, kui ma polnud midagi küsinud. Ta ei avaldanud mulle mitte mingis mõttes survet, ei mõtteliselt, sõnaliselt ega füüsiliselt (vastavalt Universumi vaba tahte seadusele). Ta lihtsalt tuli minuga kaasa igale poole kuhu ma läksin. Vahepeal nägin, et ta hakkas nagu õhku ära sulama. Mõistsin, et kui ma ei keskendu temale piisavalt, siis ta sulab jälle olematusse. Ainult minu tahe hoidis teda minu jaoks nähtaval. Mõistsin, et tema jaoks pole välisel vormil tähtsust. Sellega seoses tekkis mul küsimus, mis juba eelnevate teadlike unede jooksul oli mind painama jäänud.
  "Miks vaimumaailmas võib olendite ja hingede välimus muutuda?"
  "Kui mõte muutub siis muutub ka vorm," vastas ta mulle armsalt naeratades.
  Tegelikult ei olnudki mul vaja temaga rääkida, sest ma mõistsin kõike kohe, kui küsimus pähe kerkis. Vaimkeha on nii peenest energiast, et muutub vastavalt sellele kuidas või mida sa mõtled. Niisamuti võivad muutuda, ka teiste vaimolendite vormid vastavalt nende mõttele ja tahtele (meenutagem "loitsupoissi" postituses Teadliku une ohud!).
  See oli uskumatu tunne, mis mind kogu selle ingliga veedetud aja valdas ning seda on tõepoolest väga raske sõnadesse panna, aga kuna hetk oli soodus, siis esitasin inglile veel ühe küsimuse:
  "Kas mul on olemas isiklik vaimne õpetaja?"
  "Ei, sul ei ole vaimset õpetajat!" oli vastus, mis pani mind esimese hooga nördima. Kõigil ju on vaimsed õpetajad ja minul nüüd ei ole. Ma ei tahtnud sellega leppida ja ma hakkasin inglit paluma:
  "Aga palun, ma nii väga tahan endale vaimset õpetajat!"
Selle peale sain ma oma elu suurima õppetunni. Ingel tegi käega õhus viipe ja meie ette ilmus üks habetunud vanem mees. Kohe ilmus minu teadmisse kogu info selle mehe kohta. Ta oli surnud hing, kes oma eelmises elus oli tegelenud paljude idamaiste vaimsete õpetustega, aga juba paar küsimust temale, valmistasid minus pettumuse. Mulle tundus, et see mees polnud sugugi nii tark, et olla mu vaimne õpetaja. Ingel seisis meist natuke eemal ja kuulas meie juttu vaikides ja mida rohkem ma keskendusin vestlusele selle mehega, hakkas ingel haihtuma, ning lõpuks sulas ta täielikult. Ometi tundsin selle ingli nähtamatud lähedalolu ja tunnetasin tema mõtteid. Äkki kogesin ma teadmist! Tõde, et me kõik siin universumis oleme tegelikult õpilased ja meie ainus õpetaja on Looja. Looja loob olukordi ja viib meid kokku inimestega, mis on meile õpetlikud ja kui me sellest ei õpi, siis õppetunnid korduvad kuni me oleme selle õppetunni selgeks saanud. Kõik nn "vaimseid õpetajaid" ja gurud on tegelikult samasugused õpilased nagu meiegi. Nad on lihtsalt võtnud endale õpetaja rolli, mis on nende jaoks samuti õppetund. Milline on vaimse õpetaja õppetund? See on õppetund, kuidas hakkama saada tunnustuse, austuse, imetluse ja kindlasti ka raha ja maiste asjadega, mis kõige sellega kaasneb. Me kõik oleme tegelikult õpilased oma vaimsel teel ja meie ainuke õpetaja on kõikjal olev ja kõike läbiv Looja. Me oleme õpilased ja õpetajad justkui samaaegselt.
  Sellel hetkel tundsin ma Looja kohalolu rohkem kui kunagi varem. Ma teadsin, et Looja ei pea nähtava inglina mu kõrval kõndima, sest tegelikult on ta alati minuga (ja sinuga kes sa seda praegu loed). Seda on vaja lihtsalt kogeda, et mõista.
  Just nii nagu ma unenäo alguses olin soovinud, Looja end mulle ka ilmutas ja iga selles selges unenäos kogetud hetk viis mind talle aina lähemale. Usu iseendasse, sest sinu sees on Suurim Õpetaja kõikidest õpetajatest ja ära lase unenäos ennast vaimuilma veiderdajatest ja lindpriidest pahalastest eksitada! Ära jäta enne kui oled saanud kontakti selle Suurima Õpetajaga ja siis ei saa sa enam kunagi eksida!

***

Märkus: 26. septembril 2015 a, rohkem kui seitse kuud hiljem sain tänu ühele oma tuttavale teada, et vaimne õpetaja, keda Looja Ingel mulle teadlikus unes tutvustas on tegelikult üks-ühele ka ärkveloleku elus olemas. Ma pidasin teda surnud õpetajaks vaid seetõttu, et ta selles unenäos tõusis hauast ja läks sinna hauda tagasi. Haud osutus aga minu jaoks väga oluliseks unesümboliks nähtud vaimse õpetaja kohta, mida ma alles nüüd, rohkem kui pool aastat hiljem mõistan. Seega olge alati väga tähelepanelikud unesümbolite osas.