Kuidas ma vabanesin ebaõnne vaimust

  Olen lapsest saati näinud aeg-ajalt päris jubedaid unenägusid ja unenäotegelasi. Arvasin alati, et need on lihtsalt unenäod, mis ükskord iseenesest lakkavad. Pikema aja möödudes hakkasid aga sellised korduvad õudused stressi tekitama. Otsisin igasuguseid võimalikke lahendusi, aga tulemusteta. Õudusunenägude peategelaseks oli mingi vana, rasvaste ja pikkade hõredate juustega ning eemale tõukava välimusega olend. Ütlen "olend" sellepärast, et vahel ilmus ta vanamoorina ja vahel vanamehena. Samuti on ta ilmunud mu unenägudesse erinevate inimeste kujul (ka minu surnud emana) ja üritanud mind mõjutada ja manipuleerida. Ainuke asi, mis talle natuke taltsutavalt mõjus oli "Meie Isa palve", aga see oli kahjuks ajutine lahendus. Mind ja mu kodu on korduvalt "puhastanud" tuntud pendlimees, aga sellel polnud mingeid tulemusi. Mõne aja möödudes hakkasin aimama, et tegu peab olema millegi enama kui lihtsalt eksinud hingega ning see kahtlus osutus tõeks. Hakkasin intensiivselt tegelema teadliku unenägemisega ja nii ma asjale jälile jõudsingi. Pool aastat tagasi ilmus see tegelane minu unenäos ning ma sain teada, et ta on ebaõnne vaim (nii nagu ta ennast ise esitles), kes mõjutab kogu mu perekonda niikaua kuni mina elan. Ta ütles mulle ähvardava enesekindlusega:
  "Sul on valida kas elad pika ja õnnetu elu või lühikese ja õnnetu elu!"
Mis valikut mul on ja miks peab terve mu pere selle pärast kannatama, mõtlesin nõutult sellise ultimaatumi peale.
  "Mida sina minu asemel teeksid?" küsisin vastuseks.
Sellist küsimust ta arvatavasti ei oodanud, sest enesekindel ja ründav hoiak muutus äkki väga segaseks ja ennastõigustavaks hämaks.
  Nii jäi see olukord tookord lahenduseta, kuni mõni kuu hiljem sain tuttavaks ühe selgeltnägijaga, kes üllataval kombel osutus ka tõepoolest selgeltnägijaks selle sõna otseses mõttes. Seda kohtumist oli mulle ka üks unenägu juhatanud ja ma aimasin, et suhtlemine selle inimesega on minu jaoks oluline. Tunnistan ausalt, et olen sensitiivide suhtes skeptiline ja seetõttu olin üllatunud, kui tuli, nagu öeldakse "mees metsast" ja rääkis asjadest, mida ma ainult unes olin näinud. Ta tegi mulle puhastuse, mille juurde kuulusid palved, püha vesi ja pühitsetud küünlad. Selline "mambo-džambo" nende küünalde, palvete ja püha veega ajasid pahalase aga veel rohkem vihale, mis oli mulle lõppkokkuvõttes siiski kasulik, kuna sain temaga teadlikus unenäos silmast silma uuesti kohtuda.
  Nägin unes, et olen jälle laps. Olin koos oma vennaga keset ööd ühes suures ja tühjas majas, mis kummitas. Teadsin, et me olime koos oma vennaga seal majas "taldrikut keerutanud" ja vaime välja kutsunud ning üks kuri vaim ei läinud enam ära ja hakkas majas kummitama. Tuled kustusid ja läksid ise põlema, uksed ja aknad sulgusid ja avanesid iseenesest. Me olime vennaga nii hirmunud, et otsustasime sellest majast põgeneda. Jooksime õue ja hakkasime keset pimedat ööd mööda teed majast kaugemale jooksma. Kaugemale jõudes vaatasin maja poole ja nägin, et mingi jube leegitsev deemon tuleb meile järgi. Ta raius tulise kirvega välisukse ühe hoobiga pilbasteks, mille me põgenedes olime väljast poolt lukku keeranud. Tundsin hetkeks, et meil pole pääsu, kuni nägime äkki teeserval üht võõrastemaja, mille aknad kutsuvalt särasid. Tormasime sinna varjule ja nägime aknast kuidas see hirmutav olend ähvardaval ilmel majale lähenes ning järsku seisiski ta juba meie ees, ruumis, kus me ennast varjasime. Ta nahk hõõgus nagu tules ja ta oli väga koleda vanamehe välimusega.
  "Ma tahan näha seda, kes sa tegelikult oled!" laususin äkki endalegi ootamatult. Seda öelnud hakkas ta välimus muutuma. Ta ihu muutus leegitsevaks luustikuks ja ta näost jäi järgi tühjade silmakoobastega maskitaoline kolp (nagu "Ghost Rider"). Otsustasin halva olukorra üle nalja heita ja ütlesin talle, et ta näeb välja nagu koomiksitegelane. Ma ei tundnudki enam hirmu vaid muigasin lõbusalt.
  "Kas sa tõepoolest arvad, et see on sinu vägi mida sa kasutad?" küsisin tema käest edasi.
Ta jäi nagu segaduses mulle oma tühjade silmakoobastega küsivalt otsa vaatama.
Hakkasin talle siis pikalt ja laialt seletama, et see vägi mida ta kasutab on tegelikult pärit Kõikse Looja Algallikast, kust me kõik pärineme ning see vägi ei kuulu tegelikult talle vaid Loojale. Ta oli selle selgituse peale silmnähtavalt pettunud.
  "Kas sa siis ei teadnudki seda?" küsin muretul toonil, sest nägin, et ohjad olid juba minu käes.
  "Ei teadnud!" jõudis ta mulle veel vastata enne kui haihtus.
Selles ruumis oli peale minu ja mu venna veel kaks inimest (kaitseinglid), kes kogu seda sündmust tähelepanelikult jälgisid ja kui see jube olend haihtus ütlesid nad mulle hoiatavalt:
  "Tema isa tuleb sulle varsti kätte maksma, aga me hoiame teda niikaua tagasi kui võimalik!"
  Ärgates meenus mulle lapsepõlve põnev ja süütu ajaviide: "taldriku keerutamine" ja vaimude välja kutsumine pimedas toas küünla valgel. Ma ei osanud tookord aimatagi, et sellest said alguse minu jaoks pikki aastakümneid kestnud õudusunenäod. Seepärast soovitan inimestel sarnastest meelelahutustest tõepoolest eemale hoida.
  Viimases unenäos antud hoiatus läks täide ja juba kahe päeva pärast oli platsis selle olendi nn "isa". See tegelane oli märksa võimekam kui eelmine. Ta üritas mu unenäokeha oma tahtega üle võtta. Tundsin kuidas ta ronis minu sisse, väänas ja pani mu vaimkeha oma tahtele alluma. Asi oli piisavalt hull, et mõistust kaotada, aga kuna ma olen pikaajalise õudusunenägude karastusega, siis suutsin külma verd säilitada. Sain aru, et igasugune vastupanu on mõttetu ja mul ei jäänud muud üle kui hakkasin mõttes kordama:
  "Ma olen see kes ma tegelikult olen...Ma olen see kes ma tegelikult olen...Ma olen see kes ma tegelikult olen..."
  Selle enesesisendusega sain tagasi kontrolli oma vaimkeha ja mõistuse üle ning ründaja pidi taanduma. Ta hakkas võimetus vihas mind ähvardama, ning lubas mu lähedastele midagi halba teha. Hetkeks tundus mulle, et olin vihma käest räästa alla sattunud, aga lõplik lahendus saabus juba paari nädala pärast. Pean tunnistama et selle kahe nädala jooksul juhtus nii mõndagi, mis mu närvid viimse piirini kruvis.
  Nägin unes,et mu kodus kummitab. Asjad liiguvad ja elektroonilised aparaadid käivituvad iseenesest. Kui varem mind sellised unenäod hirmutasid, siis seekord jäin rahulikuks, sest teadsin kes seda teeb. Kui tolmuimeja või pesumasin ise käivitusid siis läksin ja lülitasin need rahulikult välja. Võimetuna mind hirmutada otsustas see olend otse rünnata. Tundsin, et keegi haaras mul kõrist ja üritas mind kägistada ja lämmatada. Tean, et igasugune rabelemine ja võitlemine sellises olukorras on mõttetu, sest vaimumaailmas kehtivad teised reeglid, ning ma tegin lihtsa palve:
  "Palun Looja vabasta mind sellest kurjuse olendist ja lahusta ta Valgusesse, et ta ei saaks rohkem kellelegi kurja teha!"
  Peale seda palvet tõmbas äkki mingi nähtamatu jõud selle pahalase minu küljest lahti ja tiris endaga kaasa. Pahalane rabeles ja võitles vastu nagu pöörane, aga asjata. Nähtamatu jõud tõmbas teda aina kõrgemale taeva poole, kuni lõpuks mul silmist kadus.
  Ma arvan, et kõik mis meiega siin elus juhtub, ei ole juhus ega ülekohus ja kui nii võtta, siis need pahalased olid mu elu ühed suurimad õpetajad - julguse ja kaastunde õpetajad. Olen aru saanud, et mitte midagi pole vaja karta, sest mitte keegi ei saa meid hävitada. Olen õppinud kaastundega suhtuma kõikidesse olenditesse, keda inimeste- ja vaimuilmas kohtan, sest me kõik oleme pärit ühest ja samast Algallikast.
  Lisan siia kuldreeglid, kuidas pahalastega ringi käia, kui nad peaksid unenägudes tülitama tulema:
  1. Ära kunagi karda, ükskõik kui jube see olend on. Tean et paljudel pahalastel on võime kontrollimatut hirmuaistingut tekitada, aga selle vastu aitab enesesisendus: "Sina oled Valgus ja mina olen Valgus, me oleme mõlemad üks ja seesama Valgus!" või "Ma olen see kes ma tegelikult olen".
  2. Kui võimalik siis räägi temaga, küsi miks ta nii teeb või katsu olukorda naljaks keerata! Väga tihti ei tea pahalased seda tõde, et me kõik oleme pärit Ühest Algallikast ja meid kõiki juhib üks ja seesama Vägi.
  3. Ära kunagi hakka vastu võitlema või üritama neid hävitada, seda nad just ootavadki. Palu endale appi kaitseingleid või Loojat.