On olemas aga veel üks grupp olendeid, pool-loomad ja pool-inimesed. Ühe võimalusena võivad sellised olendid olla pärit vaimumaailmast, aga teise võimalusena võib tegu olla jällegi hoiatusunenäoga. Vaimumaailmast pärit olendeid ei tasu kindlasti karta, pigem soovitaksin nendega sõbralikult suhelda. Sarnane olend unenäos näiteks tuttava inimese näol võib olla hoopis hoiatus. Olen niimoodi näinud mitmeid tuttavaid inimesi. Üks neist ilmus "madumehena" kellel oli jalgade asemel hiiglaslik maosaba, mis keerdudes põrandal lebas. Sellel mehel oli tõepoolest maole iseloomulikke omadusi, nagu näiteks salakavalus, libe meelitamisoskus ja oma tegelike mõtete varjamine. Üks teine tuttav ilmus minu unenäkku aga hoopis saatürina. Kes ei teaks seda Kreeka mütoloogiast pärit müütilist olendit, kes oma flöödihelidega ilusaid nümfe võluda püüdis? Sellistest unenägudest võib inimsuhetes väga palju kasu olla. Sa võid tabada inimese tõelise loomuse enne, kui ennast temaga halba suhtesse seod.
Unenäoloomad võivad olla ka seotud idamaade horoskoopidega. Olen tihti näinud unenäotegevustes loomade kujul inimesi, kes on vastaval aastal sündinud. Samuti on hobune, siga, lammas, madu ja tiiger enne algavat uut hiina loomamärgi aastat mulle tulevasi sündmusi ette ennustanud.
Niimoodi aegade jooksul oma unenäoloomi jälgides on võimalik välja selgitada oma isiklikud loomasümbolite tähendused. Loomad, kes hoiatavad ja toovad halbu või häid sõnumeid, loomad, kes kaitsevad või rändavad koos sinuga unemaailmades ning loomad, kes on peidus inimese loomuses ja näitavad ennast pool-loomade ja pool-inimestena.
Kuigi ma olen oma elu jooksul kohtunud uneilmas väga erinevate loomade ja lindudega, ei ole ma siiski julgenud neist ühtegi oma isikliku väelooma troonile tõsta, sest nad kõik, olenevalt olukorrast, on mulle ühtmoodi armsad või hirmutavad olnud. Inimkeeles rääkiv tiiger, hobune või kotkas; öökull, kes noka vahelt kuldsete õitega rohelise oksakese ulatab; suure nokaga troopiline lind kes hädast päästab; hiiglaslik elevant, kes sõbralikult oma turjal kannab jne. Tunnistan ausalt, et siiamaani pole ma suutnud ühte teisest paremaks pidada, sest nad kõik on mulle abiks olnud, hoiatanud või kaitsnud.
Lõpetuseks tahan kirja panna ühe imelise unenäokohtumise ühe eriliselt kauni loomaga, keda ma kunagi varem pole oma unenägudes kohanud. See juhtus umbes kuu aega tagasi. Ma kõndisin parasjagu ringi ühes mahajäetud suures hoones, kus oli palju koridore ja uksi. (See on minu tavaline unenäoüleminekute hoone, kus uksed ja koridorid tähendavad minu jaoks uusi sissekäike erinevatesse unenägudesse ja erinevatesse vaimuilmadesse.) Kõndisin parasjagu mööda ühte koridori, kui äkki ehmatusest paigale tardusin. Minu ees, ühes pimedusse viiva koridori mustendavas ukseavas seisis ilus valge hunt. See oli väga majesteetlik loom, suursuguse välimuse ja koheva karvaga. Valge hunt vaatas mulle oma kaunite ja intelligentsete silmadega otsa ja taganes pisut kõhklevalt. Tundus, et ta oli sellel hetkel sama ebakindel kui mina. Veel viivu mind vaadates keeras ta ebalevalt ringi, et ära minna. Teinud paar sammu jäi ta äkki seisma ning vaatas üle õla uuesti minu poole, justkui kontrollides, et kas ma järgnen talle. Nähes mind sama koha peal tardunult seismas, keeras ta ennast ringi ja hakkas mulle oma imeilusate silmadega otsa vaadates aeglaselt uuesti lähenema. Jäi mulje, et ta ei tahtnud ära minna, aga samas ei tahtnud mind ka hirmutada. Siiski oli mu unenäo esimeseks reaktsiooniks hirm, kuna ma ei teadnud, kas ta tahab mind rünnata või on lihtsalt uudishimulik. Ta seisis ukselävel justkui midagi oodates. Olin sel hetkel tõttöelda nii paanikas, et ei teadnud mida edasi teha, aga kui ma lõpuks aru sain, et tal ei ole plaanis mind rünnata, hakkasin ennas sellest ukseavast vaikselt kaugemale nihutama. Ohutusse kaugusesse jõudes andsin jalgadele tuld, kiiremini ja kaugemale sellest kohast, ise õnnelik et terve nahaga pääsesin. Ärkveloleku ajal, selle looma välimust ja käitumist analüüsides, tekkis mul aimdus, et tegu võis olla väeloomaga. See kaunis uneloom jäi mulle päris pikaks ajaks mõtteisse kummitama, kuni lõpuks otsustasin teadlikus unes sellele küsimusele vastuse saada. Tõepoolest, õige varsti selguski, et valge hundi näol oli tegu väeloomaga, mitte minu, vaid hoopis kellegi (minu jaoks hetkel veel) tundmatu inimese väeloomaga.