pühapäev, 18. jaanuar 2015

Reptiilid ja tulnukad unenägudes



  Seekord võtan käsile üpris ulmelise teema, mistõttu pean skeptikutele kohe rõhutama, et need on ennekõike unenäod, mitte ärkveloleku kogemused. Olen terve elu ka ise väga skeptiline olnud kummaliste nähtuste, asjade ja olendite suhtes ning tõele au andes pole ma ärkveloleku ajal ühtegi tulnukat näinud, küll aga unenäos (ka teadlikus unenäos).
  Esimene väga reaalne ja ehmatav unenäokogemus oli mul viis aastat tagasi ühe reptiiliga. Elasin tollel ajal linnas, kus naaberkorteris oli toimunud mõrv. Naabrimees oli alkoholilembene ja niimoodi ta siis ühe joomingu ajal toimunud tüli käigus ära tapetigi. Unes sain teada, et seda alkohoolikust naabrimeest kontrollis reptiil, kes nüüd kui naabrimees surnud oli, omale uut ohvrit otsis. Mind hoiatati unes, et see reptiil tuleb järgmisena mind ja mu lähedasi ründama ja täpsustuseks lisati, et ta siseneb inimesesse suukaudu. Unenäos olin oma korteris koos venna ja tema sõbraga, kui reptiil meid ründas. Tal oli võime oma kuju muuta ning samuti ka nähtamatuks muutuda. Tema nahk oli soomuseline ja silmad kollased, pikerguste mustade pupillidega. Esmalt ründas ta minu venna sõpra. Nägin kuidas venna sõber läks äkki näost punaseks ja haaras endal kõrist ja üritas oksendada.
Sain aru, et rünnak on alanud ja tormasin venna sõbrale appi ning tõmbasin selle reptiili temast suu kaudu välja. Järgmisena tundsin juba kuidas ta nõtke osavusega hakkas suukaudu minusse sisenema. Ta kasutas mu häälepaelu, et rääkida ning samal ajal hakkasin ma maailma nägema läbi tema silmade. Mu nägemine läks märksa teravamaks, aga kõike looritas kollakas varjund. Mu mõistus oli selge ning ma hakkasin temaga mõtteteel suhtlema, sest see oli veel ainuke mida ma kontrollisin. Ütlesin, et ta ei saa hakata vastu Jumalikule Armastusele! Rääkisin temaga pikalt, mida täpselt, seda enam ei mäleta, aga kui ma talle lõpuks ütlesin, et ma olen Jumalaga Üks, siis ronis see reptiil minust kibekähku välja. Sellega asi muidugi ei lõppenud, sest ta üritas nüüd minu venna sisse pugeda. Ka selle katse ma nurjasin ja siis muutis ta ennast väikeseks sisalikuks ja üritas mööda voodialuseid ja nurgataguseid mu eest ära põgeneda. Sain ta lõpuks ikkagi kätte ja hakkasin talle selgitama, et inimestega manipuleerides teeb ta hoopis iseendale halba. See jutt vihastas teda ning järgmiseks üritas ta minuga kaubelda. Ta tahtis, et ma viiksin ta kõige lähemasse kasiinosse ning vastutasuks jätab ta mu rahule. Loomulikult tahtsin ma temast vabaneda, aga mitte nii, et keegi teine sellepärast kannatab. Teadsin, et reptiil on minu kontrolli all ja niimoodi jäi see olukord tookord lõpliku lahenduseta.
  Sellest läks palju aega mööda ning ma olin unenäo reptiiliga juba unustanud, kuni kohtusin sensitiiviga, kellest oli juttu ühes eelmises postituses - Kuidas ma vabanesin ebaõnne vaimust. See sensitiiv ütles muu jutu sees nagu muuseas, et ta näeb mu läheduses ühte reptiili. See oli väärt meeldetuletus ning mõne aja pärast sain teadlikus unes võimaluse selle reptiiliga uuesti kohtuda.
  Teadlikku unne sisenedes avastasin ennast ruumis, kus oli üks kena tütarlaps. See neiu oli ametis oma välimuse sättimisega. Tal olid ilusad pikad lokkis juuksed ja täiuseni viimistletud nägu, aga tundus et ta polnud oma kulmudega rahul ning kitkus neid armutult. Ma vaatasin, et ta teeb kasu asemel hoopis kahju, sest kulmud olid juba olematuks kitkutud. Ütlesin siis talle päris otsekoheselt:
  "Miks sa ometi oma kulmud niitpeenikeseks oled kitkunud, see ei ole ju sugugi ilus!"
Tüdruk vihastas ja hakkas mind ärritunud pilgul jõllitama. Märkasin, et seoses sellega kuidas viha temas kasvas hakkas ka tema välimus vähehaaval muutuma. Ta silmad muutusid pikerguste pupillidega kollasteks sisaliku silmadeks ja nahk soomuseliseks ning lõpuks seisis minu ees vihane reptiil oma täies hiilguses. Ta oli valmis mind juba ründama, kui ma äkki endalegi ootamatult laususin:
  "Sina oled Valgus! Mina olen Valgus! Me oleme mõlemad üks ja seesama Valgus!"
Selle peale avanes reptiili ümber maa ning hakkas kerkima, moodustades tema ümber kivisarnasest hallist ainest munakoore. Muna aga vajus koos reptiiliga maa sisse mille sisemus hõõgus ja pulbitses. Ümbrust uurides avastasin äkki, et see ei olegi planeet Maa vaid mingi sünge ja viljatu planeet kusagil universumis, mille asukohast pole mul õrna aimugi. Mõistsin äkki terava selgusega, et see reptiil tõmmati tagasi sinna kust ta oli tulnud.
  Nagu sellest kogemusest aru sain on reptiilid reeglina pahatahtlikud ja õelad ning neil on jälgede segamiseks olemas imetlusväärne oskus oma välimust muuta. Nad elavad erinevatest energialiikidest nagu näiteks eluenergia, hirmuenergia, vihaenergia, seksuaalenergia jne. Reptiilid eelistavad ennekõike rahvarohkeid kohti nagu suurlinnad, kus on palju baare, klubisid ja kasiinosid. Nende ohvritest kujunevad välja alkohoolikud, narkomaanid, enesetapjad, mõrvarid, vägistajad, seksisõltlased, pedofiilid jne. Reptiilid mõjutavad inimesi tegema enda või teistega kohutavaid asju ja tavaliselt ei saa inimene ise arugi, et teda mõttetasandil niivõrd peenelt ja sujuvalt mõjutatakse.
  Järgmine unenägu on kohtumisest pisikeste heatahtlike tulnukatega. Kohtusin nendega ühes aastatetaguses unenäos, kus ma olin pooleldi teadvel. Unenäos märkasin ma öösel taevas meie majale lähenemas kahte helendavat tähte. Lähenedes tekkis tähti juurde, millest lõpuks moodustus helendavate tähtede rida, mis aeglaselt üle meie maja liikudes justkui midagi skanneeris. Kui tähtederivi jõudsid täpselt meie maja kohale, siis ei osanud ma muud teha kui ütlesin mõttes Loojale:
  "Sündigu sinu tahtmine!"
  Mul polnud õrna aimugi mis edasi hakkab juhtuma. Äkki tunnetasin, et ma pole enam üksi. Keerasin ringi ja nägin keset tuba kahte tillukest olendit. Nad olid hallides skafandrites, ning mõlemal oli seljas õhukene seljakoti moodi paneel, mille peal oli terve rida helendavaid andureid. Hinge kinnipidades jälgisin tardunult nende tegevust. Nad vestlesid omavahel kummaliselt laulva sirinaga. See vestlusest tulenev heli meenutas ritsikate sirinat (unenägu nägin veebruari kuus ja kuuldud heli ei saanud olla unenäoväline tegur - nagu näiteks lahtisest aknast tuppa kostuv ritsika sirin). Siis toksis üks tulnukas sõrmega teise tulnuka seljas olevale paneelile, justkui mingeid andmeid sisestades. Nad vestlesid uuesti omavahel minust väljategemata ja kadusid lõpuks niisama salapäraselt nagu olid ilmunud. Tundus, et nad olid heatahtlkud tulnukad, kelle eesmärgiks on uurida Maa arengut.
  Nii nagu planeedil Maa on ikka veel olemas seni avastamata kohti ja eluvorme, nii on ka vaimne sfäär täis erinevaid paiku ja eluvorme. Enne neid unenäokogemusi kahtlesin ma siiralt tulnukate olemasolus, aga nüüd olen ma selle teema suhtes märksa avatum.



Kommentaare ei ole: