Kuidas kõige lihtsamalt teadlikku und saavutada?

    Ma ei ole kunagi arvanud, et teadlikku und võib saavutada ainult ettekirjutatud harjutustega. Samuti ei ole kõikide inimeste teadlikud unenäod sarnaselt käsitletavad. Sellepärast soovitan katsetada kõiki variante, sest lõpuks leiab iga inimene oma isikliku mooduse kuidas teadlikku unenägemist saavutada. Loetud raamatud võivad anda häid ideid, aga kindlasti ei ole seal olevad õpetused ainuvõimalikud viisid selle saavutamiseks.
  Kui meditatsioonis soovitatakse meele rahustamiseks keskenduda ühele sümbolile või vormile siis teadliku une saavutamiseks
soovitan enne uinumist keskenduda ühele kindlale rahustavale tegevusele. Mina näiteks saavutasin juba esimesel korral teadliku une, kui kujutasin magama heites ette, et sõidan mööda pikka ja tühja maanteed, mis kulgeb läbi roheliste väljade kaugusse.
Läksin sellesse kujutlusse nii sisse, et ühel hetkel muutus see justkui tõeliseks. Samal ajal ei unustanud ma, et tahan siseneda teadlikku unne. Mõne aja päras taipasin, et mu teadvuses oli toimunud nihe, sest ma ei tajunud enam oma füüsilist keha vaid oma vaimkeha. Sellega seoses hakkasin märkama asju ja olendeid, mida mu algses kujutluspildis ei olnud ning ma sain aru, et toimub kujutluspildi sujuv üleminek unenäoks. Seda võib nimetada uinumise faasiks või poolune seisundiks ja kui inimene on sellel hetkel täiesti teadlikus seisundis, siis on väga lihtne minna edasi teadlikku unne. Ja nii ma siis mõtlesingi, et kui ma autoga järgmisest künkast üles sõidan, siis olen ma juba teadlikus unes. Asi toimis uskumatu lihtsusega ja järgmisest künkast üles sõites olin ma tõepoolest juba unenäos.
  Teadlikku unne saab liikuda läbi erinevate kujustatud tegevuste. Oluline on see, et tegevus oleks inimese jaoks rahustav ja kujutluspilt sisaldaks lihtsaid elemente. Kogu protsess peaks olema võimalikult pingevaba, sest pinges olek või aktiivne mõttetegevus ei lase uinuda. Jalutamine pikki rannapiiri kaugusse või mööda tühja linnatänavat, jalgrattasõit metsateel metsasügavusse või autosõit mööda lõputut maanteed jne. Peamine on see, et kõike seda kujutledes, ei tohiks ära unustada oma teadlikku seisundit.
  Lõpetuseks kirjutan raamatu "Tiibeti unenäo- ja unejoogad" autori W. R. Rinpoche kuldaväärt mõttetera:
  "Kui me ei oska kanda oma harjutusi unne, kui me kaotame enda igal ööl, mis võimalust on meil siis olla teadvel, kui tuleb surm? Vaadake oma kogemusi unes, et teada, mis teiega hakkab juhtuma surmas. Vaadake oma unekogemusi, et avastada, kas olete tõeliselt ärkvel või mitte."