Kohtumine Looja ingliga

  Ühel hommikul ärkasin teadlikku unne kummalise heli peale, mis meenutas kreis-sae läbilõikavat heli. Mul oli tunne, et minu kodus on saekaater. Tõusin voodist üles ja sain aru, et see on tegelikult uni, kuna mu keha magas voodis edasi. Terav heli vaibus mõne aja pärast ning ma mõistsin, et see heli oli mõeldud mu vaimkeha äratamiseks. Seekord tegin teoks selle, millest olin juba ammu mõelnud. Palusin mõttes Looja ilmutust ja kohe järgmisel hetkel tundsin, et ma pole toas üksi.

Tundsin, et keegi nähtamatu olend seisab mu lähedal.
  "Kes sa oled?" küsisin sellelt nähtamatult.
  "Ingel,"  vastas leebe naise hääl.
  "Ma tahtsin ju Loojaga kohtuda," olin veidi pettunud.
  "Me kõik oleme osa Loojast," vastas sama naishääl kannatlikult.
  "Ma tahan sind näha, kas sa võiksid ennast mulle ilmutada," olin uudishimulik ja aeglaselt hakkasid minu ees olevast tühjusest tekkima näo kontuurid. Kaunis naise nägu nagu valgus tühjusest välja. Ilmumine võttis aega, aga lõpuks seisis minu ees kena sale ja pikk naine. Tal olid tumeblondid lokkis juuksed, mis olid pealaele kokku pandud. Tema silmad olid sinised ja seljas kandis ta väga lihtsat lühikeste käistega lavendlivärvi puuvillast maani kleiti. Mind lausa hämmastas see ülim lihtsus. Ikka olin arvanud, et inglid säravad kuldses auras, helkivates rõivastes jne. Vastupidiselt minu ettekujutusele oli see ingel lausa lihtsuse kehastus. Tal polnud isegi kingi jalas. Kummaline oli see, et temaga koos olles mõistsin teda ilma sõnadeta. Me läksime koos kusagile, mis meenutas väikest asulat minu kodu lähedal. Ma märkasin, et ingel ei öelnud mulle kunagi midagi enne, kui ma polnud midagi küsinud. Ta ei avaldanud mulle mitte mingis mõttes survet, ei mõtteliselt, sõnaliselt ega füüsiliselt (vastavalt Universumi vaba tahte seadusele). Ta lihtsalt tuli minuga kaasa igale poole kuhu ma läksin. Vahepeal nägin, et ta hakkas nagu õhku ära sulama. Mõistsin, et kui ma ei keskendu temale piisavalt, siis ta sulab jälle olematusse. Ainult minu tahe hoidis teda minu jaoks nähtaval. Mõistsin, et tema jaoks pole välisel vormil tähtsust. Sellega seoses tekkis mul küsimus, mis juba eelnevate teadlike unede jooksul oli mind painama jäänud.
  "Miks vaimumaailmas võib olendite ja hingede välimus muutuda?"
  "Kui mõte muutub siis muutub ka vorm," vastas ta mulle armsalt naeratades.
  Tegelikult ei olnudki mul vaja temaga rääkida, sest ma mõistsin kõike kohe, kui küsimus pähe kerkis. Vaimkeha on nii peenest energiast, et muutub vastavalt sellele kuidas või mida sa mõtled. Niisamuti võivad muutuda, ka teiste vaimolendite vormid vastavalt nende mõttele ja tahtele (meenutagem "loitsupoissi" postituses Teadliku une ohud!).
  See oli uskumatu tunne, mis mind kogu selle ingliga veedetud aja valdas ning seda on tõepoolest väga raske sõnadesse panna, aga kuna hetk oli soodus, siis esitasin inglile veel ühe küsimuse:
  "Kas mul on olemas isiklik vaimne õpetaja?"
  "Ei, sul ei ole vaimset õpetajat!" oli vastus, mis pani mind esimese hooga nördima. Kõigil ju on vaimsed õpetajad ja minul nüüd ei ole. Ma ei tahtnud sellega leppida ja ma hakkasin inglit paluma:
  "Aga palun, ma nii väga tahan endale vaimset õpetajat!"
Selle peale sain ma oma elu suurima õppetunni. Ingel tegi käega õhus viipe ja meie ette ilmus üks habetunud vanem mees. Kohe ilmus minu teadmisse kogu info selle mehe kohta. Ta oli surnud hing, kes oma eelmises elus oli tegelenud paljude idamaiste vaimsete õpetustega, aga juba paar küsimust temale, valmistasid minus pettumuse. Mulle tundus, et see mees polnud sugugi nii tark, et olla mu vaimne õpetaja. Ingel seisis meist natuke eemal ja kuulas meie juttu vaikides ja mida rohkem ma keskendusin vestlusele selle mehega, hakkas ingel haihtuma, ning lõpuks sulas ta täielikult. Ometi tundsin selle ingli nähtamatud lähedalolu ja tunnetasin tema mõtteid. Äkki kogesin ma teadmist! Tõde, et me kõik siin universumis oleme tegelikult õpilased ja meie ainus õpetaja on Looja. Looja loob olukordi ja viib meid kokku inimestega, mis on meile õpetlikud ja kui me sellest ei õpi, siis õppetunnid korduvad kuni me oleme selle õppetunni selgeks saanud. Kõik nn "vaimseid õpetajaid" ja gurud on tegelikult samasugused õpilased nagu meiegi. Nad on lihtsalt võtnud endale õpetaja rolli, mis on nende jaoks samuti õppetund. Milline on vaimse õpetaja õppetund? See on õppetund, kuidas hakkama saada tunnustuse, austuse, imetluse ja kindlasti ka raha ja maiste asjadega, mis kõige sellega kaasneb. Me kõik oleme tegelikult õpilased oma vaimsel teel ja meie ainuke õpetaja on kõikjal olev ja kõike läbiv Looja. Me oleme õpilased ja õpetajad justkui samaaegselt.
  Sellel hetkel tundsin ma Looja kohalolu rohkem kui kunagi varem. Ma teadsin, et Looja ei pea nähtava inglina mu kõrval kõndima, sest tegelikult on ta alati minuga (ja sinuga kes sa seda praegu loed). Seda on vaja lihtsalt kogeda, et mõista.
  Just nii nagu ma unenäo alguses olin soovinud, Looja end mulle ka ilmutas ja iga selles selges unenäos kogetud hetk viis mind talle aina lähemale. Usu iseendasse, sest sinu sees on Suurim Õpetaja kõikidest õpetajatest ja ära lase unenäos ennast vaimuilma veiderdajatest ja lindpriidest pahalastest eksitada! Ära jäta enne kui oled saanud kontakti selle Suurima Õpetajaga ja siis ei saa sa enam kunagi eksida!

***

Märkus: 26. septembril 2015 a, rohkem kui seitse kuud hiljem sain tänu ühele oma tuttavale teada, et vaimne õpetaja, keda Looja Ingel mulle teadlikus unes tutvustas on tegelikult üks-ühele ka ärkveloleku elus olemas. Ma pidasin teda surnud õpetajaks vaid seetõttu, et ta selles unenäos tõusis hauast ja läks sinna hauda tagasi. Haud osutus aga minu jaoks väga oluliseks unesümboliks nähtud vaimse õpetaja kohta, mida ma alles nüüd, rohkem kui pool aastat hiljem mõistan. Seega olge alati väga tähelepanelikud unesümbolite osas.